Koordinaatorid Ahtme Gümnaasiumis - 16. aprill 1999 kell 11.00 - 18.00

Täname Olegi meeldiva vastuvõtu eest (seda teeme me pärastpoole veel:-)

CRJG-s on meil uus koordinaator, keda kõik juba tunnevad - Igor Anissimov. Koordinaator vahetus perekondlikel põhjustel. Loodame, et Igor meid teavitab perekondlike põhjuste haripunkti jõudmisest.

ISE programmi lõpptähtajast.

Ametlik lõpp on august 2000. Millal päriselt lõppeb, ei või keegi teada, sest 1/3 projekti eelarvest on meil veel saamata. Lähema aasta jooksul me seda ilmselt kätte ei saa... Projekti lõpp tuleb ilmselt oluliselt tihedam, kui asi seni olnud on. Võimalik on programmi pikendamine. Sel juhul võivad kõik ise valida, kas nad tahavad edasi piloteerida või hoopis, et neid rahule jäetaks. Tegelikult võib piloteerimise lepingu üsna igal ajal ka ise vabatahtlikult katkestada ;-)

IS hange.

Uue hanke hindamine toimus veebruaris. Paika pandi osalenud firmade pingerida. Kõigepealt peetakse läbirääkimisi esimesega, kui need ei õnnestu, siis võetakse ette teine ... Läbirääkimised veel kestavad. Loodetavasti jõutakse lepinguni 2-3 nädala jooksul. On kohalikke jõude, kes tunduvad olema huvitatud ka selle hanke põhjalaskmisest, aga seda hetkel ei kommenteeri ...

40 päeva jooksul alates lepingu sõlmimisest peaks süsteem ingliskeelsena pilootkoolidesse jõudma. See tähendab, et esimene kauaoodatud hoop langeb pilootidele umbes juuni lõpus. Süsteemi eestindamiseks on ette nähtud 9 kuud, pilootkoolidesse jõuavad esimesed eestindatud variandid ilmselt 4-5 kuuga. Selle juures on pilootidel väga oluline roll ning tööd tuleb teha palju ja kiiresti. Seega peaks kõik planeerima aega sellega tegelemiseks ka suvel - juulis-augustis. Kui suvi vahele jätta, siis venib kõik veel kaks kuud hilisemaks. Kõigepealt tuleb testida ingliskeelset paketti, siis eestikeelset paketti, ja asja käigus pidevalt aru anda, mis valesti on ja teisiti olema peaks. Kuna 2. hanke eelduseks oli, et mingi toode peab neil juba valmis olema ja edasine töö seisneb tõlkimises ja kohendamises, siis on võitja kindlasti välisfirma, aga neil peab olema ka kohalik koostööpartner, kes tegeleb hoolduse ja tehnilise nõustamise küsimustega. ISE programmi jooksul peame jõudma eestikeelse paketi valmimiseni ja see peaks jõudma 125 kooli. Kui me saame oma puuduva 40% rahast, siis saab osta enamatele koolidele. Probleem on see, et kõik piloodid on gümnaasiumid - vaid Nõo saaks oma kooli piires katsetada otse põhikoolis. Samas on erinevate koolitüüpide nõudmised valmivale süsteemile ilmselt erinevad. See, kuidas teisi koolitüüpe testimisse kaasata, on täpsustamisel. Kõigepealt saame meie täpselt 20 litsentsi ja litsentsipoliitika on väga range. Seega ei tohi seda teistesse koolidesse levitada, ka katsetamiseks mitte. Lepingusse saab sisse punkt, et süsteemi valmimisel koolitatakse välja igasse maakonda 2 inimest, kes hiljem kohapeal ise edasi koolitama hakkavad. Üks peaks kindlasti olema pilootkoolist, teine näiteks HOst. Tuleks hakata mõtlema, kes need olla võiksid - koolitaja omadustega ja mitte IT-kauged inimesed. Hilisem koolitamine maakonnas saab tasustatud. Lepingusse läheb kokku 50 koolitaja koolitamine. Seal hulgas on kindlasti üks inimene igast pilootkoolist ja näiteks Tallinnale kindlasti ei piisa kahest koolitajast. Küllap sellest kõigest tuleb veel palju juttu, kui asjaks läheb.

Arvuti kasutamine ainetunnis.

Sellest on palju räägitud ja sel teemal on palju rahulolematust väljastpoolt - nagu tiigrikoordinaatorite lististki sel nädalal võis lugeda. Arvatakse, et vähe on arengut ja vähe tagasisidet. ISE programmi arvutiklassid on mõeldud ka maakonna õpetajate IT-alaseks koolitamiseks ja selle eest ei tohi nõuda raha - st. klassi kasutamise eest. Selle probleemiga on aeg-ajalt meie poole pöördutud. Ärge siis palun seda tehke. Tiigrilt peaks kõik pilootkoolid olema saanud järgmist tarkvara: Encarta World Atlas, Physics on Your PC, Rosetta Stone, Festart Dictionary, Eesti Selgroogsed, The Chemistry Set, Math StudyWorks. Saatke siis TH-le tarkvarahinnanguid nõutud vormis. Tegelikult lubab see nõutud vorm kirjutada ka pikemaid hinnanguid, kui vaid üherealisi. Katre kasutas kavalat nõksu - tegi enne väljatrükkimist lahtrid 10 rea pikkusteks ja õpetajad kirjutasidki pika jutu:-) Isegi kui Tiiger jääb rahule väga lakooniliste hinnangutega, mida ma tegelikult ei tahaks uskuda, oleks tegelikult ikka vaja pikemaid ja sisulisemaid hinnanguid. Neid oleks mõtet panna üles veebi ja nende lugemisest võiks kasu olla ka teistel õpetajatel, kes otsivad infot tarkvara kohta, mida oleks mõtet kasutada.

Tegelikult on eesmärgiks koostada andmebaas, kust iga õpetaja võiks otsida sobivaid vahendeid (softi või veebis olevaid materjale, APSTesti teste jne. jne.) mingi konkreetse teema toetuseks, mida tal parajasti vaja läheb ja soovitusi nende vahendite kasutamiseks. See võiks olla asi, millest kasu tõuseks teistele koolidele ja selle info kokku panemiseks on vaja hulgaliselt aineõpetajate tööd ja abi. Muul moel seda infot kokku panna on võimatu. Enda vastavatesse aruannetesse püüdke kirja panna, mida te teete ja mis toimub. Oluline on saada põhjalikumat infot selle kohta, mis toimub tundides. Kirjeldage kindlasti ka tagasilööke ja negatiivseid kogemusi ning probleeme. Võibolla ongi ISE programmi tulemuseks tõdemus, et IT Eesti koolis ainetundidesse ei sobi, aga selleni peame me kuidagi koos jõudma ja selle info saame meie kätte ainult läbi teie kirjutiste ning teie õpetajate hinnangute.

Laine küsib: Kui palju võiks nädalas arvutiklassis ainetunde olla? Kas õigem lähenemine oleks minna ühe aine ja õpetajaga sügavuti? Või hoopis üritada arendada paljusid aineid paralleelselt? Esmalt võiks lähtuda valitud eelisainetest - kui need ununenud, siis vaadake veebist järele:-) Kindlasti on aeg ja olud neisse ka omi korrektuure teinud. Ja lähenege oma algklasside õpetajatele, kui te seda veel teinud pole. Nende õppekavad on paindlikumad ja kogemused on näidanud, et nad on suuremad IT huvilised kui esmapilgul tunduda võib. Tegelikult on enamus koole selle ka juba avastanud. Teoreetikud arvavad, et arvutiõpetus peaks kõige täiega olema integreeritud ainetundidesse - st. arvutitunde ei toimugi ja vajalikud baasteadmised arvuti kohta õpitakse ära ainetundides asju otse rakendades. Sellele teooriale peaks piloodid vastuse leidma - kas ja mil määral see meie süsteemis töötaks ja võimalik oleks. Selle punkti lõpuks võiks öelda, et pilootlus ei ole kerge ei koolile, koordinaatorile ega ka õpetajatele. Aga kus on öeldud, et kerge peab olema:-) Nõudmised väljastpoolt on suured - sest kellele rohkem on antud, neilt ka rohkem oodatakse. Ootavad need, kellele ei antud. Paljudes maakondades oodatakse just kohapeal, et pilootkool enda piloodiks valimist õigustaks. Katsuge siis oma rasket koormat vapralt kanda.

Koolitusest.

Pidasime läbirääkimisi Miksikesega. Nad on väga huvitatud pilootkoolide koolitamisest ja hiljem ka meie klasside kasutamisest oma koolituste läbiviimiseks. Saadan listi ka nende poolt meile saadetud koolituskava. Kokku sai lepitud, et selle osa Miksikese koolitusest, mis puudutab otseselt Interneti kasutamise õpetust, teete teie koolis huvilistele ise ära. Kindlasti tuleb see palju odavam, kui Miksikeselt tellides.  Miksike tuleb ja teeb Miskikest puudutava osa koolitusest ja meie maksame selle kinni 200 EEK inimese kohta. Finantseerimisteemalised läbirääkimised nendega veel käivad, sest Mihkel Pilv ei ole oma sõna veel öelnud ja tuleb alles järgmisel nädalal Ameerikast tagasi. Miksike läheneb teile oma koolitustega personaalselt.

AOst.

Endiselt on segane, kas Tiiger toetab sel aastal õpetajatele AO tunnistuste ostmist või mitte. Paljud õpetajad pilootkoolides on eksamite tegemisest huvitatud. Probleem tuleb arutusele ISE ja Tiigri ümarlauas.

ISE klasside upgrade.

Leiti, et vaja oleks kõigile arvutitele juurde osta 32 Mb RAM-i ja selleks on antud poolaastasse rahad sisse planeeritud. Serverid vajavad juurde ka kõvaketast. Uurime, kas selle jaoks on vaja eraldi hanget või võib need lepingu lisana Astrodatast ära osta; ja kui on vaja uut hanget, siis kas Astrodata on nõus oma masinatesse võõrast mälu sisse laskma. Asja uuritakse niipea, kui audit mööda saab.

Raamatukoguprogrammid.

Kuluaarivestlustes selgus, et on igasuguseid erinevaid probleeme mõlema ostetud softiga - nii Kirjasto kui ka ARXiga.   Palun pange need kõik kirja ja saatke listi. Siis saame me kõigiga korraga firmade poole pöörduda.

Tarkvara.

Kahjuks ei suhtutud meie vabavara kogumise üleskutsesse kuigi tõsiselt. Kõik, kellel oma panus CD3-le veel tegemata, palun tehke see ära KOHE.  Kui ei leita täisprogramme, saadetagu demogi. Seda tuleb võtta tööülesandena ja ei tahaks hakata jälle töötasude maksmisega viivitama. Kati paneb veebi välja juba olemasolevad viited. Ja siis autasustati parimaid, nagu lubatud sai:

1. Erich
2. Katre
3. Valdo

Lilli ei jagatud:-) Küll aga hariduslikke CD-sid. Ja üldse ootame me endiselt igasuguseid ettepanekuid CD3 materjali osas.

Arengukavad.

Pange nad palun veebi välja ja saatke meile viide. Mitmel koolil on veel meile saatmata ka arengukava lõplik versioon. Kuna nad selle aja peale teil ju kindlasti juba olemas on, saatke nad palun kohe meile ära ka.

Audiitorid.

See punkt sai juba listi saadetud ja nüüdseks on audiitorid ka juba lahkunud. Kõik möödus suhteliselt õnnelikult:-)

LÕUNA - mille eest me jällegi Olegi täname.

Pealelõunal rääkisid kõik oma kooli arengutest ja probleemidest, millest siinkohal vaid väga põgusaid väljavõtteid.

HENRY rääkis oma majandus- ja ajalooõpetajast, kes on kõvasti arenenud ja teeb seda ka edaspidi. Heinar Tuulberg kirjutas IT kasutamise kogemustest majandusõppes ka Telemaatika kogumikus ja tundub, et tema alustatud börsisimu tasuks laiemalt arendamist. Selle jaoks võiks näiteks Tiigrilt rahagi küsida.

PEEBU suurim uudis oli, et nende uus arvutiklass on valmis saanud - tegelikult on tegemist lausa kooli juurdeehitusega. Seda peaks me küll vaatama minema.

*******

Siia vahele on mulle protokolli kirja saanud Tõniselt järgmine mõte: Ainetund arvutiklassis töötab siis, kui igal lapsel on ees tööleht, kus kõik sammud ja ülesanded kirjas. Neid töölehti on mingi hulk valminud bioloogia kursuse ja ka käimasoleva Sarapuu kursuse käigus. Kui teie koolides on õpetajaid, kel oleks tahtmist ja aega nende tekitamisega tegeleda, siis oleks ilmselt võimalik selle töö finantseerimiseks Tiigrilt raha taotleda.

*********

ARVI pidas oma suurimaks edusammuks kooli IT arendustiimi töölesaamist ja arvas, et sellest peaks kujunema nõuandev organ kogu maakonna koolide IT arendamisele. Mõte on väga oluline, sest sellist nõuandvat häält oodatakse tegelikult kõigilt pilootkoolidelt.

URMAS tõstatas probleemi arvutiklassis peetava ainetunni ettevalmistamisest. Pärnus ei saa õpetajad sageli aru, et kui plaanitakse pidada tund arvutiklassis ja see baseerub mingil kindlal softil, siis vajab see eelnevat kokkulepet ja ettevalmistamist nagu iga teinegi tund. Lahendused saavad olla ilmselt vaid koolikesksed.

EERIK rääkis sellest, et tema ajaloo ja inglise keele õpetajad kasutavad hulgaliselt erinevat isiklikku tarkvara, mille kohta ta midagi täpsemat öelda ei oska. Ilmselt kasutavad ka teiste koolide õpetajad erinevaid nimetusi ise muretsetud või mingeid muid teid pidid saadud tarkvara.  Väga oluline oleks nende kohta infot saata nii meile kui ka listi - Tiigrilt ja ISElt saadud tarkvara kohta saame me hinnanguid küsida erinevatelt koolidelt ja õpetajatelt, aga privaatse tarkvara kohta oskab ainult omanik hinnangu anda.

KATRE tõstatas probleemi, et mis saab siis, kui huvilisi õpetajaid liiga palju saab - kuidas kõiki soovitavaid ainetunde tunniplaani mahutada jne. Probleem ei ole ilmselt hetkel veel kuigi terav, aga selle peale peaks hakkama mõtlema.

JAANUS rääkis oma kodanikuõpetuse õpetajast, kes ka erinevaid oma materjale kasutab. Pane palun see info listi!

**********************

Koosoleku lõpus said kõik ISE 3. infolehti ja vastvalminud Telemaatika'98 konverentsi kogumiku. Osa inimesi lahkus enne, kui üritus päriselt lõppes ja seetõttu jäi kindlalt kokkuleppimata meie järgmise kohtumise koht. Aga kuna Käinas sai just valmis uus arvutiklass ja meil varemgi on juttu olnud suvisest Hiiumaakülastusest, siis teeksime PEEBULE ettepaneku meid järgmisel korral võõrustada. Peep kui sa jõudsid kõik selle pika jutu läbi lugeda:-), anna märku, kas see mõte sulle sobib!

Kevadet teile kõigile!
protokollis Terje