KIRJANDUS

Kirjanduse valikkursused sobivad humanitaarsuunaga gümnaasiumile. Riikliku õppekava kohustuslikele teemadele lisanduv on esile toodud kursiiviga.

 

ANTIIK- JA KESKAJA KIRJANDUS

I

Maailmakirjanduse mõiste

Ülevaade Vanast Testamendist. Lähemalt Esimene Moosese raamat, Koguja raamat, Ülemlaul.

Vanim kirjandus

Ülevaade vanimatest eepostest. Eepose mõiste.

Antiikkirjandus

Ülevaade antiiklüürikast.
Sappho, Catullus, Horatius.
Ülevaade antiikteatrist. Sophoklese “Kuningas Oidipus”.

Idamaade kirjandus

Konfutsius. “Vesteid ja vestlusi” (katkendeid).
Lao-Zi. “Daodejing” (katkendeid).

II

Keskaja ja renessansi kirjanduse mõiste ja üldiseloomustus

Keskaegsed eeposed.
“Niebelungide laul” (katkendeid).
Ülevaade rüütlikirjandusest.
Dante. Ülevaade “Jumalikust komöödiast” ja katkend “Põrgust”.
Petrarca. 2-3 soneti lähivaatlus. Soneti mõiste.

Boccaccio. “Dekameron” (2-3 novelli). Novellizanri kujunemine.
Cervantes. Ülevaade ja katkend “Don Quijotest”.
Shakespeare. Ülevaade loomingust. “Hamlet” või “Romeo ja Julia”. Tragöödia mõiste.
More. Utoopia (katkendeid). Utoopia mõiste.
Eesti keskaegsed ajalookroonikad (Läti Henrik).
Balthasar Russow. “Liivimaa kroonika”.

III

Klassitsismi ja valgustuskirjanduse mõiste ja üldiseloomustus.

Moliére. “Don Juan” või “Tartuffe”.
La Fontaine. 1-2 valmi lähivaatlus. Valmi mõiste.
La Rochefoucauld. Aforisme lähivaatluseks. Aforismi mõiste.

Näiteid baltisaksa kirjandusest lähivaatluseks (Brockmanni “Carmen Alexandrinum” vm) .

ROMANTISM

IV

Valgustus. Sentimentalism. Eelromantism

Swifti “Gulliveri reisid” või Defoe “Robinson Crusoe”.
Voltaire. Rousseau. (Katkendeid teostest.)
Romaanizanri kujunemine.
Goethe. “Noore Wertheri kannatused” või “Faust” I. Lüürikat.
Schiller. “Wilhelm Tell” või “Röövlid” (katkendeid), lüürikat.
Kr. J. Petersoni luule. “Soome mütoloogia” ja eesti pseudomütoloogia sünd.

V

Romantismi mõiste ja üldiseloomustus

Scotti üks ajalooline romaan.
Byroni või Shelley luulet lähivaatluseks.
Saksa romantism. Heine. Luule.
Vene romantism. Romantismist realismini. Puškin. Luule. “Jevgeni Onegin” (katkendeid).
Lermontov. Luule. “Meie aja kangelane” (katkendeid).
Rahvusromantika: Petöfi, Runeberg, Mickiewicz, Ševtšenko, Gogol. Näiteid loomingust.

Romantism ja folkloor. Faehlmann, vennad Grimmid, Andersen, Lönnrot, Barons. Näiteid loomingust.

VI

Rahvusromantilise kirjanduse tekkimine ja areng Eestis, kultuurilooline taust

Kreutzwaldi elu ja kirjanduslik-kultuuriline tegevus. “Kalevipoeg”, “Eesti rahva ennemuistsed jutud”.
Koidula elu ja kirjanduslik-kultuuriline tegevus. Luule. “Säärane mulk”.
Pärna jutukirjandus (katkendeid).
Bornhöhe proosa (katkendeid). Järelromantism.

REALISM

VII

Realismi mõiste ja üldiseloomustus

Balzaci “Šagräännahk” või “Isa Goriot”.
Stendhali “Punane ja must” või Flaubert'i “Tundekasvatus”.
Zola. Realismist naturalismini.
Dickens. “Oliver Twist” või “Pickwick-klubi”.
Turgenev. Üks proosateos (katkendeid).

Dostojevski. Ülevaade loomingust. “Kuritöö ja karistus” või “Idioot” (katkendeid).
Tolstoi. Ülevaade loomingust. “Anna Karenina” vm teos (katkendeid).
Tšehhov. Ülevaade loomingust. 1-2 novelli lähivaatlus, üks näidend. Draama mõiste.
Kivi. Ülevaade elust ja loomingust. “Seitse venda” (katkendeid).

VIII

Realism eesti kirjanduses

Vilde elu ja looming. “Musta mantliga mees”, “Külmale maale” (katkendeid) ja “Mäeküla piimamees” kui näited eesti realismi arengust.
Haava ja Sööt. Lüürikat lähivaatluseks.
Juhan Liiv. Ülevaade elust ja loomingust. Luule.

MODERNISM

IX

Modernismi mõiste ja üldiseloomustus

Maeterlinck. “Sinilind”.
Baudelaire, Whitman, Verlaine, Rimbaud või Mallarmé, Verhaeren, Apollinaire, Rilke — luuletusi lähivaatluseks.
Süvaõppes samad autorid põhjalikumalt.
Leino. Näiteid “Helkalauludest” lähivaatluseks.

Majakovski. Luule.
Hesse või Th. Manni üks novell.
Hemingway või Remarque'i üks proosateos.

X

Uusromantism eesti kirjanduses

Kirjandus 1905–1917. Näiteid “Noor-Eesti” tegevusest kirjanduse, keele ja kunsti vallas.
Tuglas. Ülevaade tegevusest, 2-3 novelli.
“Felix Ormusson”, katkendeid “Juhan Liivist” või “Eesti Kirjameeste Seltsist” või “Ado Grenzsteini lahkumisest”.
Suits. Luule.
Ridala ja Enno luulet lähivaatluseks.
Kitzberg näitekirjanikuna. “Libahunt”.
Vilde “Pisuhänd”. Komöödia mõiste.
Ülevaade “Siuru” ja “Tarapita” tegevusest.
Näiteid “Siuru” ja “Tarapita” liikmete loomingust.
Oks. 1-2 novelli lähivaatluseks.
Vares-Barbarus. Luulet lähivaatluseks.

20. SAJANDI KIRJANDUS

XI

Näiteid 20. sajandi modernsest kirjandusest

Kafka “Protsess” või “Metamorfoos”.
Joyce. Teadvuse vool (näide “Ulyssesest”).
Albee või Williamsi üks näidend.
Salinger. “Kuristik rukkis”.
Eliot. Katkend “A. Prufrocki armulaulust” ja Elioti vaated kirjandusele.
Camus' või Sartre'i üks teos lähivaatluseks.

Beckett või Pirandello, absurditeater.
Lorca. Luulet lähivaatluseks.
Tagore. Luule.
Tagore ja orientaalse mõtte levik läänemaailmas.
Hamsuni või Linna üks teos.

Bulgakov. “Meister ja Margarita”.
Ahmatova ja Pasternaki luulet lähivaatluseks.

XII

Eesti kirjandus aastail 1920–1940

Kirjanduse ja kultuuri arengujooni 1920–1940.
Under. Luule.
Visnapuu. Luulet lähivaatluseks.
Tammsaare elu ja looming. “Tõde ja õigus” I.
“Kõrboja peremees” või “Põrgupõhja uus Vanapagan”. “Juudit”.
Metsanurk. Ülevaade ajalooainelistest romaanidest (katkendeid).
Luts. Memuaristika (katkendeid). Memuaari mõiste.

Gailit. Üks novell ja üks romaan lähivaatluseks.
Vallak. 1-2 novelli lähivaatluseks.
Ristikivi. Ülevaade elust ja loomingust. Üks romaan.
Mälk. Üks rannaromaan lähivaatluseks.
Sütiste. Luulet lähivaatluseks.
Arbujad.
Raudsepp draamakirjanikuna. “Mikumärdi”.
Näiteid kirjandusteadusest ja -kriitikast: Suits, Tuglas, Semper.

TÄNAPÄEVA EESTI KIRJANDUS

XIII

Eesti kirjandus aastail 1940—1990

Kodu- ja välis-eesti kirjanduse ja kultuuri arengujooni 1940—1990.
Viirlaid või Helbemäe või Uibopuu või Pedro Krusten proosakirjanikuna. Üks proosateos.
Lepik. Laaban. Vihalemm. Kolk. Näiteid luulest lähivaatluseks.
Kangro kirjanduslik-kultuuriline tegevus.
Jakobson ja Leberecht kui sotsialistliku realismi esindajad.
Smuul. Ülevaade loomingust. Üks näidend.
Luule temaatiline avardumine 1950. aastatel. Näiteid Krossi, Kaalepi, Lahe, Niidu, Merilaasi, Sanga ja Vaarandi luulest.
Nimetatud luuletajate loomingu lähivaatlus.
Alver. Luule.
1960. aastate luule põhilisi suundumusi. Näiteid Alliksaare, P.-E. Rummo, Runneli, Kaplinski ja Luige luulest.
Nimetatud luuletajate loomingu lähivaatlus.
Valtoni ja/või Undi proosa. 1-2 teost.
Traat. Ülevaade proosaloomingust. “Tants aurukatla ümber” või “Karukell, kurvameelsuse rohi” või “Üksi rändan”.
Kross. Ajalooline proosa. “Keisri hull” või “Wikmani poisid” või “Taevakivi”.
Lisaks “Kolme katku vahel” I või “Klio silma all” või “Kolmandad mäed”.
Vetemaa ja/või Kruusvall. 1-2 näidendit.
P.-E. Rummo või Unt või Vahing. Ühe näidendi lähivaatlus.
Kaugver. Ühe teose lähivaatlus.
1970. ja 1980. aastate luule teemasid. Näiteid Üdi/Viidingu, Kareva jt luulest.
Nimetatud luuletajate loomingu lähivaatlus.
1980. aastate proosakirjanduse teemasid. Muti või Saadi ühe teose lähivaatlus.
1980. aastate lõpu ja 1990. aastate alguse kirjanduse suundumusi. Tode ühe teose lähivaatlus.