VÕÕRKEELED

Eesti kultuur ja majandus arenevad tihedas infovahetuses ning intensiivses koostöös maailmakultuuri ja -majandusega. Seetõttu tähtsustub erinevate võõrkeelte, eelkõige maailmakeelte valdamine kui rahvusvahelise koostöö vahend ning rahva kõrge kultuuritaseme ja harituse üks näitajaid.

Võõrkeeleõpetuse põhifunktsioone on õpilastele suhtlusvajadusi rahuldava võõrkeeleoskuse andmine; õpilase mina- ja maailmapildi avardamine ning rikastamine; isiksuse omaduste arendamine, üldiste ning ainespetsiifiliste õpioskuste kujundamine.

Võõrkeelte õpetamine on tihedalt seotud teiste õppeainetega, eelkõige emakeelega, sest vaid hea emakeeleoskus loob soodsad eeldused teiste keelte õppimiseks.

Mitme võõrkeele õppimisel on oluline nende keelte seostamine, erinevate keelte üksteist toetav ja väärtustav õpetamine. See võimaldab saavutada võrreldavaid õpitulemusi A- ja B-keeltes nii põhikooli kui ka gümnaasiumi lõpus. Keeleõpetajate hea koostöö võimaldab võrrelda ja kõrvutada erinevaid keeli, ühtlustada ning vastastikku täiendada kursuste sisu ja õpilaste õppimisvõtete tagavara.

Võõrkeele omandamisega saab õpilane täiendava juurdepääsu teadmisallikaile, loob eeldused vahetuks suhtlemiseks ja koostegevuseks ühiskonna ja tema enda jaoks aktuaalsetes eluvaldkondades, mis omakorda toetab õpinguid teistes ainetsüklites.

Keele õppekava koostamisel arvestab õpetaja nende teadmistega, mida õpilane saab õpitava keele maa ja kultuuri kohta teiste õppeainete kaudu, ning täiendab teiste ainete kursusi oma aine spetsiifiliste vahenditega.

Õpilaste teadmiste hindamisel võõrkeelte õpetamise algetapil (st. 3. klassi I poolaastal ja 6. klassi I õppeveerandil) kujundab õpetaja õpilaste õpimotivatsiooni ning hindab ainult positiivseid õpitulemusi.