2.2. Õppesisu
Kõnearendus- ja lugemisteemad
Suhtlusoskused
Kuulamisoskuse süvendamine: kuulatakse helilindilt autentset häälega lugemiseks mõeldud materjali seostatuna etteantud ülesannetega: esemete leidmine piltidelt; piltide järjestamine; liikumine kaardil vastavalt kuuldud juhistele; lünkade täitmine; märkmete tegemine (telefoniteated, avalikud teadaanded jne.); tabelite täitmine või teatud informatsiooni leidmine jms.
Lugemisoskuse süvendamine: kasutatakse lugemisel tekstidena mitmesuguseid kirju: ametlikke ja mitteametlikke; formulare; märke ning silte; kuulutusi ja lendlehti; juhiseid ja hinnakirju; raadio-, tele- ja teatriprogramme; menüüsid; kodumasinate jne. käsitsemisjuhendeid; kirjeldusi ja adapteeritud ilukirjandustekste; tekste, mis sisaldavad graafikuid, tabeleid, diagramme, ajaplaane jm. mittesõnalist informatsiooni; populaarteaduslikke ja teatmeteoste tekste, adapteerimata ilukirjandust, artikleid ajalehtedest.
Kõnelemisoskuse süvendamine: rollimängud ja simulatsioonid; probleemülesannete lahendamine; dramatiseeringud; diskussioonis osalemine; intervjueerimine; ettevalmistamata lühikõne; igapäevasuhtlus; loetud teksti jutustamine noorematele; pildi või pildiseeria järgi jutustamine; temaatilised õhtud.
Kirjutamisoskuse süvendamine: teadete ja kirjade (nii ametlike kui mitteametlike) kirjutamine; kokkuvõtted loetu ja kuuldu põhjal; ankeetidele ja küsimustikele vastamine; lühiloengu konspekteerimine; kirjandite, referaatide, lühiartiklite, erinevate kirjelduste, iseloomustuste kirjutamine; tänu- ja vabanduskirjade, kutsete, (kahetsus)avalduste, selgituste, järelepärimiste kirjutamine; juttudele lõpu kirjutamine; piltide kirjeldamine; filmist kokkuvõtte kirjutamine.
Keeleteadmised
INGLISE KEEL
Nimiõna: liigid, üld- ja pärisnimede kasutamine, loendatavad ja loendamatud nimisõnad, liitnimisõnad, nimisõnalised fraasid ja nende kasutamine; abstraktsed nimisõnad; omastav kääne, kahekordne omastav kääne a friend of theirs; ainsuse ja mitmuse kasutamise erijuhud all, every, whole, none of jt.
Artikkel: artikli kasutamine üld- ja pärisnimedega, ainenimedega, abstraktsete nimisõnadega; artikli asendajad; erandid; artikli puudumine; väljendid umbmäärase artikliga, määrava artikliga, ilma artiklita.
Omadussõna: -ing, -ed -lõpulised (kesksõnalised) omadussõnad; täiend- ja öeldistäiteline omadussõna; omastavad ja näitavad omadussõnad; liitomadussõnad; omadussõna tegusõna järel; so ja such, enough ja too kasutamine; sõnajärg mitme täiendsõna puhul; võrdlusvormid (not) as...as, not enough to..., too...to; the + omadussõna the elderly; eritüvelised võrdlusastmed; little + loendatav / loendamatu nimisõna; omadussõna + to-infinitiiv / that osalause : I'm happy to see them again / He was happy that they were coming to the party.
Arvsõna: lihtmurrud, kümnendmurrud, aritmeetilised põhitehted, erinevad mõõtühikud.
Asesõna: umbmäärased asesõnad some, any, no, many, much, a few, a lot of, one, every, each, all, both, another, (the) other(s)either, neither; umbisikulised asesõnad it, there.
Tegusõna: kõneviisid; aktiiv ja passiiv: aktiivi ajavormid Present Perfect Progressive, Past Perfect Progressive, Future Perfect, passiivi ajavormid Present Progressive, Present Perfect, Past Progressive, Past Perfect, Future Simple.
Tegusõna tüübid, põhivormid; modaalverbid can, could, may, might, must /have to, mustn't, ought to, shall, should, will, would, need, needn't, used to + infinitiiv ja nende kasutus; tingimuslaused (Conditional I, II, III); ajamääruslaused; tegusõna mittepöördelised vormid: tegevusnimi ja konstruktsioonid (sihitis infinitiiviga, for-tarind infinitiiviga); gerundium (-ing- vorm) tegusõnade ja eessõnade järel, aluse ja sihitisena; oleviku ja mineviku kesksõna (the Participle), konstruktsioonid: sihitis kesksõnaga ja iseseisev kesksõnaline tarind; aegade ühildumine kaudses kõnes.
Määrsõna: määrsõna liigid, funktsioonid, struktuur; määrsõna koht lauses; mitmetähenduslikud määrsõnad badly, rather, right, shortly, so, still; kahe erineva vormiga määrsõnad loud /loudly, quick /quickly, cheap /cheaply jt.; omadusõnadega vormilt ühtelangevad määrsõnad fast, hard, late, little, long, loud, much, right, well jt.; eessõnadega vormilt ühtelangevad määrsõnad about, along, but, by, off, round, since jt.; partiklitega ühtelangevad määrsõnad about, along, away, by, down, in, off, on, out, over, through, up jt.; sidesõnadega ühtelangevad määrsõnad after, before, but, since, when, where.
Eessõna: ajamäärustes esinevad eessõnad after, before, between, in, on, for, until, till since, from...to /till, by; kohamäärustes esinevad eessõnad in, at, on, up, near, under, above, behind, in front of, between, to, into, towards, up to, over, from, out of, off, down, through, opposite, round, next to /beside; viisimäärustes esinevad eessõnad by, on, in with, without; eessõnalised fraasid at the beginning of, by means of jt.; nimi- ja omadussõnad, mis nõuavad enda ees teatud eessõna by car, for sale, at last jt.; nimi-, omadus- ja tegusõnad, mis nõuavad enda järel teatud eessõna advice on, afraid of, belong to.
Lauseõpetus: kõrvallaused; fraaside ja lausete ühendamine; it ja there lause algul; teksti seostamine tervikuks (cohesion); idioomid keeles.
Sidesõna: siduvad sidesõnad as well as, besides, moreover, not only...but also; vastandavad sidesõnad however, nevertheless, only, still, yet; põhjuslik sidesõna for; järelduslikud sidesõnad consequently, then, therefore; alus-, sihitis- ja öeldistäitelauseid alustavad sidesõnad that, if, whether, who, whose, what, which, whoever, whatever, whichever, how, when, where, why, however, whenever, wherever; ajamääruslauseid alustavad sidesõnad as, when, after, before, since, until/till, whenever, while, as long as, all the time, by the time; viisimäärust alustavad sidesõnad how, however, the way; võrdlusmääruslauseid alustavad sidesõnad as if, like; kordav sidesõna the...the; otstarbemääruslauseid alustavad sidesõnad in order + to + infinitiiv; põhjusmääruslauseid alustavad sidesõnad since, now; tagajärjemääruslauseid alustav sidesõna so; tingimusmääruslauseid alustavad sidesõnad even if, in case, once, providing, on condition, supposing; mööndusmääruslauseid alustavad sidesõnad although, even if; piiramist ja varutingimust väljendavaid määruslauseid alustav sidesõna except that.
Sõnatuletus: sõnade liitmine; ees- ja järelliited; tähtsamad nimisõnu tuletavad järelliited -er/-or, -ist, -ics,- ism, -ion/-ation, -ing, -ness, -let, -ment, -ee, -dom, -ence/-ance, -ess, -hood, -ity, -ship, -th; enamesinevad omadussõnu tuletavad järelliited -able, -al, -ed, -en, -ent/-ant, -ful, -ic, -ish, -ive, -less, -ous, -ly, -y, -ward; enamesinevad omadussõnu tuletavad eesliited anti-, non-, post-, pre-, un-, in- (im-, il-, ir-); enamesinevad tegusõnu tuletavad järelliited -ate, -en, -fy/-ify; enamesinevad tegusõnu tuletavad eesliited co-, counter-, de-, dis-, ex-, fore-, inter-, mis-, over-, out-, pre-, re-, sub-, trans-, un-, under-.
Õigekiri: lühivormid; sõnade kokku- ja lahkukirjutamise põhijuhud; liidetega vormid; sõnade poolitamine; koma kasutamise põhijuhud.
SAKSA KEEL
Nimisõna: nimisõna ja grammatiline sugu, nimisõna soo määramine tähenduse ja vormitunnuste järgi; nimisõnade ainsus ja mitmus, mitmuse moodustamise tüübid; homonüümsete nimisõnade mitmus; ainult ainsuses või ainult mitmuses kasutatavad nimisõnad; nimisõna käänamine, nimisõna käändkonnad (tugev, nõrk, naissoost nimisõnad).
Artikkel: umbmäärane ja määrav artikkel, nullartikkel (artikli puudumine); artikli kasutamine üldnimedega, ainenimedega, abstraktse tähendusega nimisõnadega, geograafiliste ja isikunimedega.
Omadussõna: käänamine (tugev, nõrk ja segakäändkond); omadussõna öeldistäite ja täiendina; võrdlusastmed ja nende kasutamine; omadussõna substantiveerimine; omadussõna rektsioon.
Arvsõna ja mõõtühikud: põhi- ja järgarvud; murdarvud (liht- ja kümnendmurrud); protsent; kellaaeg, kuupäev, aasta; pikkus, kaal, vahemaad.
Asesõna: isikulised asesõnad, käänamine (kõik käänded) ja kasutamine; omastavad asesõnad, käänamine ja kasutamine; näitavad asesõnad dieser, jener, der, derselbe; siduvad asesõnad der, die, das; umbisikuline asesõna es; umbmäärased asesõnad man, einer, keiner, jeder, jemand, niemand, etwas, alle(s), nichts, beide, viele, einige, mehrere; küsivad asesõnad wer, was, was für einer, welcher.
Tegusõna: reeglipärased/nõrgad ja ebareeglipärased/tugevad tegusõnad, nende põhivormid ja pööramine; abivormide haben ja sein kasutamine perfekti ja plusquamperfekti moodustamisel; modaaltegusõnad, pööramise iseärasused, tähendused ja kasutamine infinitiiviga ning põhiverbina, tarindi modaalverb+ infinitiiv-perfekti moodustamine; enesekohased tegusõnad; umbisikulised väljendid tegusõnaga; indikatiivi aktiivi ajavormid Präsens, Präteritum, Perfekt, Plusquamperfekt, Futur I (moodustamine ja kasutamine).
Käskiv kõneviis (imperatiiv): moodustamine ja kasutamine.
Konjunktiivi aktiivi vormide Präsens, Präteritum, Perfekt, Plusquamperfekt, Futur I ja Konditional I (würde+Infinitiv I) moodustamine; konjunktiivi kasutamine soovlausetes, viisakate küsimuste ja soovide väljendamiseks, võimalikkuse/potentsiaalsuse väljendamiseks; irreaalsetes tingimus- ja võrdluslausetes, kaudses kõnes.
Passiiv: Vorgangspassiv Präsens, Präteritum, Perfekt, Plusquamperfekt, Futur I; Zustandspassiv Präsens, Präteritum; isikuline ja umbisikuline passiiv (kahe- ja kolmeliikmeline); eessõnade von ja durch kasutamine kolmeliikmelises isikulises passiivis; Infinitiv I Aktiv, Infinitiv I Vorgangspassiv; Infinitiivi kasutamine partikliga zu ja ilma; infinitiivi substantiveerimine; infinitiivkonstruktsioonid um...zu, ohne...zu, statt...zu, haben...zu, sein...zu; oleviku ja mineviku kesksõnad (Partizip I, Partizip II); tegusõnade rektsioon.
Konjunktiivi kasutamine soovlausetes.
Määrsõna: koha-, aja- viisi-, hulga- ja põhjusmäärsõnad; määrsõnade võrdlusastmed.
Modaalsed abisõnad: modaalsõnad anscheinend, hoffentlich, leider, sicherlich, vielleicht, wahrscheinlich, wohl; partiklid aber, auch, denn, doch, eben, erst, ja, mal.
Eessõna: eessõnad daativi ja akusatiiviga (an, auf, hinter, in, neben, über, unter, vor, zwischen); eessõnad daativiga (aus, au8er, bei, entgegen, gegenüber, mit, nach, seit, von, zu; passiivselt binnen, entsprechend, gemä8, laut, zufolge, zuliebe, zuwider); eessõnad akusatiiviga (bis, durch, für, ohne, um, gegen, wider, entlang); eessõnad genitiiviga (anstatt, au8erhalb, infolge, inmitten, innerhalb, längs, trotz, um...willen, ungeachtet, unweit, während, wegen; passiivselt anhand, anlä8lich, anstelle, aufgrund, bezüglich, einschlie8lich, halber, kraft, mangels, mittels, seitens, zeit, zugunsten, zuzüglich, zwecks, beiderseits, diesseits, jenseits, oberhalb, unterhalb).
Sidesõnad: rinnastavad sidesõnad ja siduvad määrsõnad (Konjunktionadverbien) (und, sowohl...als, auch, weder...noch, nicht nur...sondern auch, au8erdem, oder, entweder...oder, sonst, aber, doch, jedoch, sondern, dagegen, denn, nämlich, deshalb, deswegen, darum, also, trotzdem, zwar...aber (trotzdem); alistavad sidesõnad (dass, als, wenn, weil, nachdem, bevor, ehe, bis, seit(dem), während, obwohl, als ob, so da8, soviel, soweit).
Lauseõpetus: lihtlause; jaatavad, eitavad ja küsilaused; lausemudelid öeldise pöördelise vormi (finite Verbform, finites Verb) asukoha järgi; lauseliikmed (alus, öeldis ja neid laiendavad kohustuslikud ja vabad lauseliikmed (sihitis, määrus, täiend)); tähtsamad sõnajärjereeglid.
Liitlause. Rindlause: kopulatiivsed, disjunktiivsed, adversatiivsed, kausaalsed, konsekutiivsed, kontsessiivsed rindlaused.
Põimlause: kõrvallaused, nende liigid süntaktiliste funktsioonide järgi, kõrvallausetele vastavad tegevusnimelaused (Infinitivsätze, Infinitivkonstruktionen): täiendlaused (Attributsätze), aluslaused (Subjektsätze), sihitislaused (Objektsätze), määruslausete (Adverbialsätze) alaliigid: ajalaused (Temporalsätze), viisilaused (Modalsätze), võrdluslaused (Komparativsätze), põhjuslaused (Kausalsätze), tingimuslaused (Konditionalsätze), otstarbelaused (Finalsätze), tagajärjelaused (Konsekutivsätze), möönduslaused (Konzessivsätze), määralaused (Restriktivsätze), vastandlaused (Adversativsätze).
Sõnatuletus: liitsõnad (liitnimisõnad, liittegusõnad, liitomadussõnad); nimi-, omadus- ja tegusõnade tuletamine ees- ja järelliidetega; nimisõnade järelliited (-er, -ler, -ner, -ung, -schaft, -heit, -keit); omadussõnade järelliited (-ig, -lich, -(i)sch, -bar, -haft, -los, -sam); nimi- ja omadussõnade eesliited (un-, Un-, mi8-, Mi8-); tegusõnade lahutamatud eesliited (be-, emp-, ent-, er-, ver-, zer-, ge-, mi8-); tegusõnade lahutatavad eesliited (ab-, an-, auf-, aus-, bei-, mit-, nach-, vor-, da(r)-, ein-, fort-, her-, hin-, los-, weg-); tegusõnade lahutatavad /lahutamatud eesliited (durch-, über-, um-, unter-).
Õigekiri: suur ja väike algustäht nimisõnade ja substantiveeringute kirjutamisel; punkt, küsi- ja hüüumärk lause lõpus, punkt järgarvudega; koma loetelus ja lihtlauses.
VENE KEEL
Nimisõna: pärisnimede käänamine (u Pjaivi, s Andresom).
Omadussõna: võrdlusastmed (na redkost krasivaja, udivitelno komfortnõi, tšrezvõtšaino interesnoje).
Arvsõnad ja mõõtühikud: arvsõnade käänamine.
Asesõna: asesõnade käänamine.
Tegusõna: tähenduslikult lähedaste tegusõnade rektsioon (nt. ponimat - tšto? pazbiratsja - v tšjom?).
Eessõna: nesmotrja na ..., vopreki (tšemu?), eessõnade sünonüümia.
Sidesõnad: i, da, ni..., ni; a takze i; kak... tak i; no, da; ne..., a; ne tolko ..., no i ...
Lausemoodustus: ühilduv ja mitteühilduv täiend, üte, liitöeldis ja kesksõna lihtlauses; liitlause (rind- ja põimlause), kõrvallause (alus-, sihitis- ja määruslause).
Sõnatuletus: liitsõnade moodustamine; liited, tunnused.
Õigekiri: Eesti geograafiliste nimede translitereerimine (na Saaremaa, v Elva, v Otepää).
Praktiline stilistika ja keelendid: sünonüümid, antonüümid ja paranüümid; viited; subjektiivse hinnangu andmise keelelised vahendid; suhtumist, eesmärki, seisundit väljendavad keelendid; kõne-, teadusliku, publitsistika- ja ametikeele stilistilised iseärasused; isikulised ja umbisikulised tarindid utšjonõe dokazali, t¹to ...; utšjonõmi dokazano, tšto ...; dokazõvajetsja, tšto ...; enamkasutatavad ühiskondlik-poliitilised, üldteaduslikud, meditsiini-, spordi-, psühholoogia-, sotsioloogia- ja loodusalased terminid.
PRANTSUSE KEEL
A-keel
Nimisõna: ebareeglipäraste naissoovormide ja mitmuse moodustamine.
Artikkel: artiklisüsteem prantsuse keeles, artikli kasutamine.
Omadussõna: ebareeglipäraste naissoovormide, mitmuse moodustamine.
Asesõna: kogu asesõna kordamine, umbmäärased asesõnad (les indJfinis) tout, toute, nul, autre.
Tegusõna: aktiiv ja passiiv; aegade ühildumine; ajavormid passJ simple, futur antJrieur, passJ antJrieur; gerundium (gerondif), kesksõnad (participes); tegusõnaline omadussõna (adjectif verbal); mineviku kesksõna ühildumine (accord du participe passJ); kahtlev kõneviis (subjonctif), kõneviiside kasutus (emploi des modes); tegusõna rektsioon.
Määrsõna: moodustamine omadussõnast.
Õigekiri: etteütlus tundmatu teksti järgi, kirjand.
B-keel
Artikkel: artikli kasutamine, artikli puudumine ja ärajätmine.
Asesõna: omastav asesõna (pronom possessif) le mien; näitav asesõna (pronom dJmonstratif) celui, celle; siduvad asesõnad (pronoms relatifs) qui, que, dont, duquel; asesõna sihitise ja sihitismäärusena (complement d'objet direct, indirect) süvendatult je le lui dis etc; en, y; küsiv asesõna; umbmäärane asesõna (les indJfinis) tout, autre, meme etc.
Tegusõna: tingiv kõneviis (conditionnel), enneminevik (plus-que-parfait); kahtleva kõneviisi olevik ja minevik (subjonctif prJsent et passJ); passe simple äratundmise ning arusaamise tasemel; ülevaade õpitud ajavormidest; küsimuse moodustamine; passiivi moodustamine.
Sõnamoodustus: ees- ja järelliited.
Õigekiri: etteütlus õpitud sõnavara piires tundmatu tekstiga.