1.3. A-keele ainekava 7.-9. klassile

1.3. A-keele ainekava 7.-9. klassile
B-keele ainekava 6.-9. klassile

1.3.1. Õppesisu

Kõnearendus- ja lugemisteemad

MINA JA MINU ERIPÄRA (välimus, riietus; huvid, võimed, oskused; tervis); halvad harjumused (suitsetamine, alkohol, narkootikumid).
MINU PERE (pereliikmed ja sugulased; suhted perekonnas; kohustused, ühised tegevused; majapidamisraha; taskuraha).
ELUKESKKOND LINNAS JA MAAL (kodukoht, loomad, linnud, taimed; loodushoid ja keskkonnasõbralik käitumine).
ÕPPIMINE JA ELUKUTSEVALIK (minu kool ja klass; edasiõppimine ja kutsevalik).
MINU SÕBRAD (mina ja minu kaaslaste vahelised suhted: sõnapidamine, sõprus, ausus, usaldus, konfliktid).
HARRASTUSED JA VABA AEG (kino, teater; sport, muusika; lemmiknäitleja, -laulja, -kirjanik; kollektsioneerimine).
SÖÖGID JA SÖÖGIKORRAD (kodus ja väljaspool kodu; lauakombed, külaliste vastuvõtmine).
ORIENTEERUMINE INFOS (TV, raadio, ajakirjandus).
KOOLIVAHEAG (puhkus, töö, reisimine, matkamine; sõprussidemed; erakirjavahetus ja tarbekirjad (avaldus, ankeet, elulookirjeldus jms.).
EESTIMAA (loodus, loodusrikkused, ilmastik, rahvastik, huviväärsused).
ÕPITAVAT KEELT KÕNELEVAD MAAD (rahvastik, riigi nimi, pealinn, lipp, raha, keeled, kombed, kultuuriväärtused).

Suhtlusoskused

A-keel

3.-6. klassis omandatu süvendamine, kinnistamine, laiendamine.

B-keel

tervitamine ja hüvastijätmine;
enda ja oma kaaslaste tutvustamine;
palumine ja tänamine;
ulatamine ja vastuvõtmine;
vabandamine, kahetsemine;
millestki keeldumine;
oma soovi väljendamine, kaaslase soovi küsimine;
loa küsimine ja andmine;
ühiseks tegevuseks ettepaneku tegemine;
heakskiidu, nõustumise, üllatuse, meeldimise ja mittemeeldimise väljendamine;
lubaduse andmine;
heade soovide väljendamine sünnipäevaks, uueks aastaks, reisile minekuks;
arvamuste ja tunnete väljendamine;
küllakutsumine;
juhtnööride ja korralduste andmine;
ergutamine ja õhutamine;
aadressi küsimine;
tee juhatamine.

Kuulamisoskuse arendamine: teemavaldkondadega seotud tekstide kuulamine, nendest olulise info väljatoomine; tekstide kuulamine erinevate isikute esituses.

Kõnelemisoskuse arendamine: loetud või kuuldud teksti jutustamine; monoloogid õpitud teemadel, küsimuste esitamine ja nendele vastamine (intervjuud); repliikide järjestamine dialoogiks; rollimängud (õpitud keelendite valik ja kombineerimine vastavalt olukorrale), pildi (pildiseeria) kirjeldamine.

Lugemisoskuse arendamine: teksti detailne lugemine; olulise leidmine tekstist; kava koostamine; adapteeritud ilukirjanduse ning lihtsa igapäevase, populaarteadusliku ja ilukirjandusliku originaalteksti lugemine; töö sõnaraamatu, käsiraamatu ja teiste teatmeteostega.

Kirjutamisoskuse arendamine: lühikirjandid (kirjeldavad ja jutustavad), etteütlused; kuuldust ja loetust märkmete tegemine; kirja ja teate kirjutamine; isiklikke andmeid sisaldavate blankettide täitmine.

Keeleteadmised

INGLISE KEEL

B-keeles vaadata ka alusoskusi.

Nimisõna: erandlik mitmus, omastav kääne, ainsuslikud ja mitmuslikud sõnad.

Artikkel: umbmäärane ja määrav artikkel, artikli puudumine, enamkasutatavad väljendid artiklitega ja ilma, artikli kasutamine isikunimede ja geograafiliste nimedega.

Omadussõna: omadussõnade võrdlemine (võrdlusastmed, tarindid notY enough to, tooYto), omadussõnade kasutamine rahvusest ja kodakondsusest rääkides.

Arvsõna: põhi- ja järgarvud, kuupäevad, aastaarvud, telefoninumbrid, protsent; sidesõna and arvsõnades; arvsõna 0 erinev lugemine.

Asesõna: enesekohased asesõnad; siduvad asesõnad that, who, whom, whose, which; omastavate asesõnade absoluutvormid mine, yours; rõhutavad ja siduvad asesõnad; much/many, little/few; asesõnad one, each other, none of them, all of them, some of them.

Tegusõna: reeglipärased ja ebareeglipärased tegusõnad; ajavormid Present Simple, Past Simple, Future Simple, Present Progressive, Past Progressive, Present Perfect, Past Perfect, modaalverbid can, may, must = have to, should, would; kaudne kõne, aegade ühildumine, Future in the Past; passiiv: Present Simple, Past Simple; käskiv kõneviis; tarind to + infinitiiv, -ing-vorm (Gerund).

Määrsõna: moodustamine, võrdlemine, määrsõnad ilma lõputa -ly.

Sidesõna: if, because, therefore, after, before, until, as soon as, bothYand, (n)eitherY(n) or.

Eessõna: ajamäärustes kasutatavad eessõnad at, after, before, between, in, on, for, until/till, since, fromYto/till, by, past; kohamäärustes esinevad eessõnad in, at, on, up, under, above, behind, in front of, between, to, into, towards, up to, over, from, out of, off, down, through, opposite, round, next to/beside; viisimäärustes esinevad eessõnad by, on, in, with, without; enamkasutatavad eessõnalised väljendid look at, wait for, take part in jt.

Lauseõpetus: sõnajärg jaatavas, küsivas ja eitavas lauses; lühivastused; aja- ja sagedusmäärsõnade ning viisi- ja kohamääruste asetus lauses; it ja there lause algul.

Sõnatuletus: ees- ja järelliited un-, dis-, re-, im-, -able, -(t)ion, -ly, -iful, -less.

Õigekiri: suur ja väike algustäht; nimisõna mitmuse lõpud, omadussõna võrdlusastmed; arvsõnad; määrsõnad; kirjavahemärgid: punkt, küsimärk, hüüumärk, ülakoma.

SAKSA KEEL

B-keeles vaadata ka alusoskusi.

Nimisõna: nimisõnade grammatiline sugu, nimisõna soo määramine tähenduse ja vormitunnuste järgi; ainsus ja mitmus; mitmuse moodustamine; nimisõnade käänamine (Nominativ, Akkusativ, Dativ, Genitiv); nimisõnade käändkonnad (tugev, nõrk, naissoost nimisõnad).

Artikkel: umbmäärane ja määrav artikkel, nullartikkel (artikli puudumine); artikli kasutamise üldjuhud (üldnimed, ainenimed, abstraktse tähendusega nimisõnad, geograafilised nimed).

Omadussõna: käänamine määrava, umbmäärase ja nullartikliga, omastava asesõnaga, eitussõnaga kein, umbmääraste asesõnadega alle, beide, viele (Nominativ, Akkusativ, Dativ, Genitiv); omadussõna täiendina (ühildumine nimisõnaga) ja öeldistäitena (muutumatu tüvevorm); võrdlusastmed; omadussõna rektsioon.

Arvsõnad ja mõõtühikud: põhi- ja järgarvud; murdarvud; protsent; kellaaeg, kuupäev, aasta, pikkus, kaal, kaugus.

Asesõna: isikulised asesõnad, kasutamine ja käänamine (Nominativ, Akkusativ, Dativ); omastavad asesõnad (mein, dein, sein, ihr, unser, euer, ihr (3.P.Pl.), Ihr), nende kasutamine ja käänamine; näitavad asesõnad (dieser, jener, der, derselbe); siduvad asesõnad (der, die, das); umbisikuline asesõna es, umbmäärased asesõnad (man, einer; keiner, jemand, jeder, niemand, etwas; alles, alle, nichts, beide, viele, wenige; küsivad asesõnad (wer, was für einer, welcher).

Tegusõna: põhitegusõnad ja abitegusõnad (haben, sein, werden); modaaltegusõnad (können, dürfen, müssen, sollen, wollen, mögen), nende põhitähendused ja kasutamine infinitiiviga; mögen põhiverbina; enesekohased tegusõnad: tegusõnad lahutatavate ja lahutamatute eesliidetega; reeglipärased/nõrgad ja ebareeglipärased/tugevad tegusõnad; tegusõna indikatiivi aktiivi ajavormide (Präsens, Präteritum, Perfekt, Plusquamperfekt, Futur I) moodustamine ja kasutamine.

Umbisikuline tegumood (Vorgangspassiv Präsens, Präteritum, Perfekt, Plusquamperfekt; Zustandspassiv Präsens, Präteritum).

Käskiv kõneviis (imperatiiv): moodustamine ja kasutamine.

Konjunktiivi aktiivi vormide moodustamine ja kasutamine soovlausetes (Konditional I).

Infinitiivi kasutamine partikliga zu ja ilma; umYzu, ohneYzu, stattYzu, seinYzu, habenYzu.

Tegusõnade rektsioon.

Määrsõna: tähtsamad kohta, aega, viisi, hulka, põhjuslikke seoseid väljendavad määrsõnad. Määrsõna võrdlusastmed.

Eessõna: eessõnad daativi ja akusatiiviga (in, an, auf, hinter, unter, neben, vor, über, zwischen), daativiga (aus, au8er, bei, entgegen, gegenüber, mit, nach, seit, von, zu), akusatiiviga (bis, durch, für, gegen, ohne, um), genitiiviga ((an) statt, trotz, während, wegen).

Sidesõna: rinnastavad sidesõnad ja siduvad määrsõnad (und, sowohlYals, auch, wederYnoch, oder, aber, sondern, doch, denn, deshalb, trotzdem); alistavad sidesõnad (da8, als, wenn, weil, nachdem, bevor, ehe, bis, seit(dem), obwohl).

Lauseõpetus: lihtlause; jaatavad, eitavad ja küsilaused; lausemudelid öeldise pöördelise vormi (finite Verbform) asukoha järgi: verb teisel, esimesel ja viimasel kohal; lauseliikmed.

Liitlause; rindlause: kopulatiivsed (und, sowohlYals auch, wederYnoch), disjunktiivsed (oder), adversatiivsed (aber, sondern, doch), kausaalsed (denn), konsekutiivsed (deshalb), kontsessiivsed (trotzdem) rindlaused; põimlaused täiend-, sihitis-, alus-, aja-, tingimus-, põhjus- ja möönduskõrvallausega.

Sõnatuletus: liitsõnade moodustamine; ees- ja järelliited: tegusõnade lahutamatud ja lahutatavad eesliited; tähtsamad nimi- ja omadussõnade ees- ja järelliited (prefiksid ja sufiksid); arvsõnade tuletusliited.

Tähestik Õigekiri: suur ja väike algustäht: nimisõnade ja substantiveeringute kirjutamine; punkt, küsi- ja hüüumärk lause lõpus, punkt järgarvudega; koma loetelus ja lihtlauses.

VENE KEEL

B-keeles vaadata ka alusoskusi.

Nimisõna: käänamine ainsuses ja mitmuses: meessoost nimisõnad (dom; slon; papa; djadja; kon; den; mjatš; muzei); naissoost nimisõnad (mama; tjotja; etpad; semja; ekskursija); kesksoost nimisõnad (okno; pole; beljo; znanie). Eessõna + nimisõna käändeline vorm.

Omadussõna: käänamine ainsuses ja mitmuses: meessoost omadussõnad (prostoi; krasnõi; letni); naissoost omadussõnad (krasivaja; letnjaja); kesksoost omadussõnad (krasivoe; letneje); omadussõna lühivorm (mees-, nais-, kesksugu; mitmus); ühildumine nimisõnadega soos, arvus ja käändes; omadussõna öeldistäitena; võrdlusastmed.

Arvsõna ja mõõtühikud: põhiarvud, järgarvud; arvsõnade käänamine (enamkasutatavad käänded); kellaaeg, kuupäev, aasta; pikkus, kaugus, kaal; maksumus; järgarvude ühildumine nimisõnadega soos, käändes ja arvus.

Asesõna: isikulised asesõnad (käänamine ainsuses ja mitmuses); omastavad asesõnad (ühildumine nimisõnadega soos, arvus, käändes); näitavad asesõnad (käänamine ainsuses ja mitmuses, ühildumine nimisõnadega soos, arvus, käändes); eitavad ja küsivad asesõnad (enamkasutatavad vormid).

Tegusõna: sihilised ja sihitud tegusõnad, enesekohased tegusõnad; rektsioon; eesliited; tegusõnade pööramine ainsuses ja mitmuses: enamkasutatavad I ja II pöördkonna tegusõnad; enamkasutatavad liikumist näitavad tegusõnad (eesliidetega ja ilma): idti/hodit, jehat/jezdit, bezat/begat, letat/letet, plõt/plavat, nesti/nosit, vesti/vozit, vesti/vodit.

Ajavormid: olevik, minevik, liit- ja lihttulevik. Minevik: lõpetamata tegevus: a) tõsiasja nentimine, olenemata lõpptulemusest (nt. Vtšera ja smotrel televizor); b) tegevuse protsessi väljendamine (nt. Etot dom stroilsja tselõi god); c) korduv tegevus (nt. Letom ja kazdõi den zagorela); lõpetatud tegevus: a) tegevuse tulemus (nt. kupili magnetofon); b) tegevus, mis on viidud lõpuni (nt. ja dopisala pismo); minevikus tegusõnade ühildumine nimisõnadega soos ja arvus. Liittulevik: lõpetamata tegevus: a) korduv tegevus (nt. Ja budu hodit sjuda tšasto); tõsiasja nentimine, olenemata lõpptulemusest (nt. Ja budu tšitat knigu). Lihttulevik: lõpetatud tegevus: a) tegevus, mis kindlasti viiakse lõpuni (nt. Ja dopišu pismo); b) tegevus, mis kindlasti toimub (nt. Ja poidu k vratšu zavtra); c) järjepidev tegevus (nt.Snattšala ja võutšu uroki, a potom poidu v kino). Kõneviisid: käskiv kõneviis ja tingiv kõneviis. Aluse ja öeldise ühildumine.

Määrsõna: koha-, aja- ja viisimäärsõnad; määrsõnade võrdlusastmed.

Eessõna: v, na, s, iz, u, o; dlja (dlja tšego eto nuzno); po guljat po gorodu; k (k kakomu sroku? Poidu k podruge; za (za kakoi srok?); vokrug; nedaleko ot; naprotiv (Stoju naprotiv doma); bez (Bez mamõ trudno. A mne i bez magnitofona horošo.); tšerez (Perešli tšerez reku. Tšerez kakoe vremja vstretimsja?).

Sidesõna: üldkasutatavad sidesõnad liht- ja liitlauses.

Lauseõpetus: lihtlaused, liitlaused; sõnajärg liht- ja liitlauses.

Sõnatuletus: liitsõnad; nimi-, omadus-, määr- ja tegusõnade enamkasutatavad tuletusliited.

Tähestik

Hääldamine ja õigekiri: vene keele häälikute ja häälikuühendite õige artikulatsioon ja märkimine kirjas (tähe ja hääliku ühteviimine):

kergesti segiminevad tähed r, p, i, v, s, h;

susisevad ja sisisevad z, š, tš, ts, štš, s, z;

helilised/helitud, peenendatud/peenendamata kaashäälikud;

helilised kaashäälikud sõna lõpus ja helitu ees;

helitud kaashäälikud helilise ees;

märkide ' ja " kasutamine (koht ja eesmärk);

täishäälikud je, jo, ju, ja;

rõhulised ja rõhuta täishäälikud;

z-, š-, ts-, tš-, štš-ga algavad silbid;

rõhulised ja rõhuta silbid, sõna- ja lauserõhud;

intonatsioon jaatavas (jutustavas), eitavas ja küsilauses (küsisõnaga ja ilma);

suur ja väike algustäht;

käänd- ja pöördsõnade lõpud;

eesliidete ja eessõnade õigekiri;

enamkasutatavate arv- ja asesõnade õigekiri;

kirjavahemärgid liht- ja liitlauses.

PRANTSUSE KEEL

A-keel

Artikkel: artikli kasutamine, artikli puudumine ja ärajätmine.

Asesõna: omastav asesõna (pronom possessif) le mien; näitav asesõna (pronom demonstratif) celui, celle; siduvad asesõnad (pronom relatif) qui, que, dont, duquel; asesõna sihitise ja sihitismäärusena (complement d'objet direct, indirect) süvendatult (je le lui dis etc.); määrsõnalised asesõnad en, y; küsiv asesõna.

Tegusõna: tingiv kõneviis (conditionnel), enneminevik (plus-que-parfait), kahtlev kõneviis olevikus ja minevikus (subjonctif present et passe), lihtminevik (passe simple) äratundmise/arusaamise tasemel; ülevaade õpitud ajavormidest, küsimuse moodustamine.

Sõnamoodustus: eesliited ja järelliited.

B-keel

Nimisõna: naissoo ja mitmuse moodustamine (põhireegel).

Artikkel: määrav ja umbmäärane artikkel, osaartikkel.

Omadussõna: naissoo ja mitmuse moodustamine (põhireegel); näitavad ja omastavad omadussõnad: ce, cette, mon; omadussõnade võrdlusastmed.

Arvsõna: põhi- ja järgarvud; kellaaeg, kuupäev, aastaarv.

Asesõna: isikulised asesõnad je - moi; asesõna sihitise ja sihitismäärusena (complement d'objet direct, indirect) le, lui (põhialused); umbisikulised asesõnad il y a, il pleut, Üa va.

Tegusõna: I, II, III grupi enamkasutatavate tegusõnade pööramine olevikus; passe compose, imparfait, plus-que-parfait, futur simple, futur immediat, passe immediat; käskiv kõneviis; enesekohased tegusõnad; oleviku kesksõna (participe present); tingiv kõneviis (conditionnel); otsene kõne ja kaudne kõne; aegade ühildumine.

Määrsõna: võrdlusastmed.

Eessõna: enamkasutatavad eessõnad devant, derriPre, sur, sous etc.

Lauseõpetus: liht- ja liitlause; jutustav, eitav ja küsilause.

Õigekiri: etteütluse kirjutamine õpitud sõnavara piires.

1.3.2. Õpitulemused

Põhikooli lõpetaja

kuulamisel

suudab mõista tuttaval keelematerjalil põhinevat keskustelu;
suudab kuulata ainekava temaatikaga seotud tekste ning neis ära tunda tuttavaid keelendeid ja lausestruktuure;
oskab eristada otsitavat olulist infot;
oskab eristada üleminekut ühelt teemalt teisele nii vestluses kui ka raadio- ja TV-uudiseid kuulates;

kõnelemisel

kasutab keelt korrektse häälduse ja intonatsiooniga;
oskab kasutada erinevaid keelestruktuure lausete ja seotud teksti koostamiseks;
oskab tuttava keelematerjali põhjal koostatud kirjaliku teksti sisu edasi anda;
oskab väljendada oma suhtumist, soove ja vajadusi;
oskab vestelda ainekavas esitatud temaatika piires;
oskab esitada küsimusi ainekavas esitatud temaatika piires;

lugemisel

oskab lugeda lihtsat adapteeritud ja originaalteksti (igapäeva, populaarteaduslikku ja ilukirjanduslikku teksti);
mõistab tuttava keelematerjali põhjal koostatud kirjalikku teksti;
oskab leida/eristada tekstist olulist infot;
oskab loetut kavastada;
oskab vajadusel lugeda häälega (anda edasi kirjapandud infot);
oskab kasutada sõnaraamatuid, käsiraamatuid ja teatmeteoseid;

kirjutamisel

oskab kirjutada kirja, koostada lihtsamaid tarbekirju;
oskab kirjutada lühikirjandeid ainekava temaatika piires.