1.2. A-keele ainekava 3.-6. klassile

1.2.1. Õppesisu

Kõnearendus- ja lugemisteemad

1. MINA ISE (nimi, vanus, välimus, kehaosad, iseloom, riided, minu arvamus).
2. MINU PEREKOND JA KODU (pereliikmed, sugulased, aadress, maja, korter, aed, õu).
3. MINU KODUKOHT (asukoht, aastaajad, ilm, loomad, linnud, taimed).
4. MINU JA MINU VANEMATE TÖÖ (kodus, aias, töökohas; ametid).
5. MINU KOOL JA KLASS (koolipäev; sõbrad ja õpetajad; õppeained, kooliruumid; koolitarbed; koolivaheajad).
6. HARRASTUSED JA VABA AEG (mängud, sport, huvialad, raamatud, reisimine; lemmiksaated raadios ja televisioonis).
7. MINU PÄEV (igapäevane tegevus, söögikorrad).
8. MINA JA LIIKLUS (koolielu; liiklus ja liiklusvahendid; tee küsimine ja juhatamine).
9. EESTI JA NAABERRAHVAD (asukoht, keel, pealinn, lipp, pühad).
10. ÕPITAVAT KEELT KÕNELEVAD MAAD (asukoht, keel, pealinn, lipp, pühad).

Suhtlusoskused

• tervitamine ja hüvastijätmine;
• enda ja oma kaaslaste tutvustamine;
• palumine ja tänamine;
• vabandamine;
• nime ja aadressi küsimine ja nimetamine, nimede häälimine;
• vastamine telefonikõnele, telefoninumbri ütlemine;
• millegi ulatamine ja vastuvõtmine;
• oma soovi väljendamine ja kaaslase soovi küsimine;
• ettepaneku tegemine ühiseks tegevuseks;
• loa palumine, lubamine ja keeldumine;
• heakskiidu ja üllatuse väljendamine;
• kahetsuse väljendamine;
• meeldimise ja mittemeeldimise väljendamine;
• innustamine ja kiitmine;
• pöördumine kaaslase poole tema arvamuse teadasaamiseks;
• palumine ulatada, korrata, rääkida aeglasemalt;
• nõustumine ja mittenõustumine;
• aadressi küsimine ja tee juhatamine;
• õnnitlemine ja head soovid jõuludeks, uueks aastaks, reisile minekuks.

Kuulamisoskuse kujundamine: lühitekstide kuulamine ja kuulamisülesande täitmine (piltide reastamine, tabeli täitmine, loetelu võrdlemine kuulduga, kaardil liikumine vastavalt kuuldule); õpetaja antud korralduste kuulamine; kaasõpilase kuulamine; laulude kuulamine ja lünktesti täitmine; muinasjutu kuulamine koos miimikaga; jutukeste kuulamine ja nende illustreerimine.

Kõnelemisoskuse kujundamine: repliikide järjestamine dialoogiks, lausete moodustamine dialoogiks; jutukeste koostamine; etteantud lausemudelite kohandamine enda ja teiste kohta; rollimängud (õpitud keelendite valikkombineerimine vastavalt situatsioonile, küsimuste esitamine, lühiintervjuud jne.), pildi kirjeldamine.

Lugemisoskuse kujundamine: loetud tekstist nõutava info leidmine; sisutähtsate sõnade ja lausete leidmine tekstist; pealkirjastamine ja plaani koostamine; kirjalikult antud ülesande lugemine ja sellele vastav tegutsemine; lihtsate tabelite ja jooniste lugemine; lühiteate lugemine tahvlilt; luuletuse lugemine; lindile lugemine ja häälduse analüüs; sõnaraamatu kasutamise algteadmised.

Hääldusoskuse kujundamine: hääldusharjutused häälikute korrektseks omandamiseks; rõhulised ja rõhuta silbid ja sõnad lauses; tõusev ja langev intonatsioon.

Kirjutamisoskuse kujundamine: tähestik ja häälimise järgi kirjutamine; ärakiri ja lünktekstide täitmine; lühikirjelduste ja lihtsa kirja koostamine eeskuju järgi; hääldamise järgi kirjutamine (lühietteütlused); lausepoolte kokkuviimine, aadressi ja isiklikke andmeid nõudva ankeedi kirjutamine jt.

Keeleteadmised

INGLISE KEEL

Nimisõna: ainsus ja mitmus, ainsuslikud ja mitmuslikud sõnad, erandlik mitmus (man/men, tooth/teeth), aluse ja öeldise ühildumine, omastav kääne.

Artikkel: umbmäärane ja määrav artikkel, artikli puudumine; enamkasutatavad väljendid artiklitega ja ilma.

Omadussõna: omadussõna ühildumine nimisõnaga, võrdlusastmed, omadussõnade võrdlemine (as­as, not as­as, more-than); tarindid too + adjective ja not + adjective + enough.

Arvsõnad ja mõõtühikud: põhi- ja järgarvud, lihtmurrud (pool ja veerand), osa tervikust (2 out of 10); kellaaeg, kuupäev, aasta; pikkus, kaal, kaugus.

Asesõna: isikulised asesõnad ja omastavad asesõnad (omadussõnalised vormid my, your jt.), näitavad asesõnad this, that, these, those, küsivad asesõnad, umbmäärased asesõnad some, any, no ja nende liitvormid.

Tegusõna: põhitegusõna ja abitegusõna (be, have, do), modaaltegusõna (can, must = have to, may), enamkasutatavad reeglipärased ja ebareeglipärased tegusõnad.

Tegusõna vormistik: üldajad (Present, Past and Future Simple), kestvad ajad (Present and Past Progressive), täisminevik (Present Perfect), käskiv kõneviis; tarindid to + infinitive, going to + infinitive, want to + verb (I want to help my mum), tingiv kõneviis (First Conditional); kaudne kõne (saatelause on olevikus).

Määrsõna: sagedusmäärsõnad always, never, ever, sometimes, again, once, twice, three times; järjestavad määrsõnad first, next, then, finally, before, after, later, so; määrsõnad liitega -ly (quickly, suddenly); ebareeglipärased määrsõnad (fast).

Sidesõna: and, but, that, or, when.

Eessõna: enamkasutatavad eessõnad (in, on, at, in front of, behind, with, over, under, to, by, up, down, from, past, after, before, next to); eessõnalised väljendid (interested in, good/bad at, depend on, at the top/bottom, next to, in the middle).

Lauseõpetus: lihtlaused, sõnajärg jaatavas, eitavas ja küsivas lauses, lühivastused; siduvad laused (relative clauses: animals which/that are free; people who).

Sõnatuletus: liitsõnad, arvsõna tuletusliited -teen ja -ty, nimisõna tuletusliited -er ja -or, määrsõna tuletusliide -ly.

Tähestik: tähtede nimed ja sõnade häälimine (spelling).

Õigekiri: suur ja väike täht, nimisõna mitmuse lõpud, omadussõna võrdlusastmed, verbi vormid; kirjavahemärgid: punkt, küsimärk, hüüumärk, ülakoma.

SAKSA KEEL

Nimisõna: õpitud nimisõnade ainsus ja mitmus; nimisõna käänamine (Nominativ, Akkusativ, Dativ, Genitiv).

Artikkel: umbmäärane ja määrav artikkel, artikli puudumine (nullartikkel); artikli kasutamise tähtsamad juhud.

Omadussõna: käänamine määrava, umbmäärase ja nullartikliga (Nominativ, Akkusativ, Dativ); omadussõna täiendina (ühildumine nimisõnaga) ja öeldistäitena (muutumatu tüvevorm); võrdlusastmed.

Arvsõnad ja mõõtühikud: põhi- ja järgarvud, kellaaeg, kuupäev, aasta; pikkus, kaal, kaugus.

Asesõna: isikulised asesõnad (ich, du, er, sie, es, wir, ihr, sie, Sie) ja nende käänamine

(Nominativ, Akkusativ, Dativ); omastavad asesõnad: mein, dein, sein, ihr, unser, euer, ihr (3.P.Pl.); Ihr), nende kasutamine ja käänamine; näitavad asesõnad (dieser, dieses, diese); umbisikuline asesõna es; umbmäärased asesõnad (man, einer; keiner; niemand; etwas; nichts; alles); küsivad asesõnad.

Tegusõna: põhitegusõnad ja abitegusõnad (haben, sein, werden); modaaltegusõnad (können, müssen, wollen, dürfen, sollen, mögen), nende põhitähendused ja kasutamine infinitiiviga, mögen põhiverbina; enesekohased tegusõnad; tegusõnad lahutatavate ja lahutamatute eesliidetega.

Tegusõna pööramine kindla kõneviisi aktiivis: reeglipärased/nõrgad ja ebareeglipärased/tugevad verbid; ajavormide (Präsens, Perfekt, Präteritum) moodustamine (abiverbid haben/sein perfekti moodustamisel) ja kasutamine (tähtsamad funktsioonid).

Konjunktiivi kasutamine soovlausetes (Konditional I).

Käskiv kõneviis (imperatiiv): moodustamine ja kasutamine.

Kasutatavamate tegusõnade rektsioon.

Määrsõna: tähtsamad kohta, aega ja viisi väljendavad määrsõnad.

Eessõna: eessõnad daativi ja akusatiiviga (an, auf, hinter, in, neben, über, unter, vor, zwischen), daativiga (aus, bei, mit, nach, seit, von, zu), akusatiiviga (durch, für, gegen, ohne, um).

Sidesõnad: rinnastavad sidesõnad ja siduvad määrsõnad (und, oder, aber, doch, denn, deshalb); alistavad sidesõnad (da8, als, wenn, weil); siduvad asesõnad /der, die, das).

Lauseõpetus: lihtlause; jaatavad, eitavad ja küsilaused; lausemudelid öeldise pöördelise vormi (finite Verbform) asukoha järgi: verb teisel, esimesel ja viimasel kohal.

Liitlause; rindlaused sidesõnadega und, oder, aber, doch, denn, deshalb; põimlaused täiend-, sihitis-, aja-, tingimus- ja põhjuskõrvallausetega.

Sõnatuletus: liitsõnade moodustamine; ees- ja järelliited; tegusõnade eesliited; tähtsamad nimi- ja omadussõnade järelliited (sufiksid); arvsõnade tuletusliited.

Tähestik

Õigekiri: suur ja väike algustäht; punkt, küsi- ja hüüumärk lause lõpus; koma loetelus ja liitlauses.

VENE KEEL

Nimisõna: ainsus, mitmus; nais-, mees-, kesksugu; ainsuslikud ja mitmuslikud sõnad; pärisnimed ja kohanimed; käänded.

R.p. Net Dimõ, penala; u Saši; iz knigi; okolo doma.

D.p. Dai Nine; Serjoze 5 let; pomogat mame; podarok/pismo drugu.

V.p. Kupim kuklu; smotrju televizor; ljublju mamu.

Tv.p. Igrat s koškoi, s bratom; buterbrod s sõrom.

P.p. Katatsja na lõzah; uttšitsja v škole; pesnja o jolke.

Omadussõna: ainsus, mitmus; mees-, nais-, kesksugu; ühildumine nimisõnadega arvus, soos, käändes; võrdlusastmed.

Arvsõna: põhi- ja järgarvud; ühildumine nimisõnadega god/let, tšas, publ, krona.

Asesõna: ühildumine nimisõnadega; isikulised asesõnad (ja, menja, mne); omastavad asesõnad (moi,tvoi, ego, naš, vaš, ih); näitavad asesõnad (to, etot, tot); eitavad asesõnad (nikto, nitšto); küsivad asesõnad (kto, tšto, tšei, gde, kogda, kuda).

Tegusõna: pöörded, tegevusnimi; ainsus, mitmus; olevik, minevik, liht- ja liittulevik; lõpetamata/lõpetatud tegevus; käskiv kõneviis; liikumisverbid (nt. idti, hodit, ehat, ezdit, begat, bezat).

Määrsõna: ajamäärsõnad (kogda, nikogda, davno); kohamäärsõnad (tut, tam, zdes, blizko, daleko, võsoko); viisimäärsõnad (bõstro, horošo, zdorovo, ploho).

Eessõna: v, na, iz, u, k, o.

Sidesõna: sagedamini kasutatavad sidesõnad (nt. i, a, tšto).

Tähestik

Hääldamine ja õigekiri: vene keele häälikute ja häälikuühendite õige artikulatsioon ja märkimine kirjas (tähe ja hääliku ühteviimine):

• kergesti segiminevad tähed r, p, i, v, s, h;
• susisevad ja sisisevad häälikud z, š, tš, štš, s, z;
• helilised/helitud, peenendatud / peenendamata kaashäälikud;
• märgi \ kasutamine (koht ja eesmärk);
• täishäälikud e, jo, ju, ja;
• rõhulised ja rõhuta täishäälikud;
• z-, š-, tš-, štš-ga algavad silbid;
• rõhulised ja rõhuta silbid, sõna- ja lauserõhud;
• intonatsioon jaatavas (jutustavas), eitavas ja küsilauses (küsisõnaga ja ilma);
• kirjavahemärgid: punkt, koma, küsi- ja hüüumärk.

PRANTSUSE KEEL

Nimisõna: sõnade naissoovormi ja mitmuse moodustamine (põhireegel).

Artikkel: määrav ja umbmäärane artikkel, osaartikkel.

Omadussõna: omadussõna naissoovormi ja mitmuse moodustamine (põhireegel); näitavad ja omastavad omadussõnad: ce, cette, mon; võrdlusastmed.

Arvsõna: põhi- ja järgarvud; kellaaeg, kuupäev, aastaarv.

Asesõna: isikulised asesõnad je - moi; asesõna sihitise ja sihitismäärusena (complJment d'objet direct, indirect) le, lui (põhialused); umbisikulised asesõnad il y a, il pleut, Üa va.

Tegusõna: I, II, III grupi enamkasutatavate tegusõnade pööramine olevikus, minevikuvormid passJ composJ, imparfait; passJ immJdiat; tulevikuvormid futur simple, futur immJdiat; käskiv kõneviis; enesekohased tegusõnad; oleviku kesksõna (participe prJsent).

Määrsõna võrdlusastmed

Eessõna: enamkasutatavad eessõnad devant, derriPre, sur, sous etc.

Lauseõpetus: liht- ja liitlause, jutustav, eitav, küsilause.

Õigekiri: õpitud dikteeritava teksti kirjutamine.

1.2.2. Õpitulemused

6. klassi lõpetaja

kuulamisel

• saab aru tunnis vajalikest korraldustest, tööjuhenditest, pöördumistest;
• eristab õpitavale võõrkeelele omast intonatsiooni, rõhku, rütmi;
• saab aru õpitud sõnavara ulatuses tekstidest, lauludest, samuti passiivset sõnavara sisaldavatest tekstidest, mõistab konteksti abil neis esinevaid üksikuid tundmatuid sõnu;
• oskab kuulata teksti kindla informatsiooni saamiseks;
• oskab kuulata teksti, et võrrelda kirjalikus loetelus olemasolevat ning puuduvat;
• oskab kirjelduse järgi ära tunda pilte;
• oskab liikuda kaardil kuuldud juhiste järgi;
• oskab eristada selgelt kuni kolme erineva vestluses osaleva inimese kõnet;

kõnelemisel

• oskab ennast ja oma kaaslast tutvustada, rääkida kodust, perekonnast, sõbrast, oskustest, koolitarvetest, igapäevastest tegevustest, lemmiktegevustest, harrastustest;
• oskab võrrelda oma perekonda sõbra perekonnaga, oma koolielu teiste omaga;
• oskab vestelda ja vastata küsimustele õpitud temaatika piires;
• oskab küsitleda oma kaaslast ja saadud infot teistele edasi anda;
• oskab siirduda vestluses ühelt teemalt teisele tingimusel, et mõlemad teemad on tuttavad;
• oskab väljendada ja põhjendada oma arvamust;
• oskab kasutada õpitud suhtluskeelendeid;
• oskab õpitud fraase kasutada õige intonatsiooniga;
• oskab kirjeldada pilte;
• oskab kasutada järgarve oma sünnipäeva ütlemisel;
• oskab hääldada kõiki võõrhäälikuid korrektselt;
• oskab võõrtähti häälida;

lugemisel

• saab aru kirjalikest lühitööjuhenditest;
• saab aru tuttava sõnavaraga lühitekstidest;
• oskab leida olulist tekstist;
• oskab loetud teksti pealkirjastada;
• saab aru kuni 2% tundmatuid sõnu sisaldavatest lühitekstidest, kasutades piltide, konteksti või sõnaraamatu abi;
• oskab kokku viia pilti kirjeldusega;
• on tuttav valiva lugemisega, et leida vajaminevat infot;
• oskab õige intonatsiooni, rõhu ja rütmiga lugeda õpitud dialooge, lühijutte ja luuletusi;
• tunneb tähestikku;
• on tuttav tabelite ja jooniste lugemisega;

kirjutamisel

• oskab eeskuju järgi kirjutada küllakutset, õnnitlus- ja tänukaarti, häid soove jõuludeks, uueks aastaks, reisile minekuks;
• oskab kirjutada kirjasõbrale kirja, ennast tutvustada, jutustada kodust ja perekonnast, igapäevastest tegevustest ja harrastustest;
• oskab kirjutada aadressi ja isiklikke andmeid nõudvat ankeeti;
• oskab lõpetada lauseid ja fraase;
• oskab kirjutada minijutukesi;
• oskab kirjutada õpitud teksti põhjal etteütlust, parandada seda koos kaaslase ja/või õpetajaga;
• oskab teha lühimärkmeid kaaslaste küsitlemisel.