1.4. Ainekava 7.-9. klassile

1.4.1. Õppesisu

Arvutamine
Aritmeetilised tehted ratsionaalarvudega, astendamine täisarvulise astendajaga. Ruutjuur. Irratsionaalarvu mõiste. Ligikaudsed arvud. Arvu standardkuju. Statistilise kogumi karakteristikute arvutamine lihtsamatel juhtudel: keskmine, keskmine hälve, mood, mediaan. Sündmuse tõenäosuse mõiste, selle arvutamine lihtsamatel juhtudel. Geomeetriliste kujundite pindalade ja ruumalade arvutamine. Probleemülesandeid.

Algebra ja funktsioonid
Täis- ja murdavaldiste samasusteisendused. Lineaarvõrrand. Ruutvõrrand. Murdvõrrand. Kahe tundmatuga lineaarvõrrandisüsteemid ning lihtsamad ruutvõrrandisüsteemid. Võrrandite rakendamine ülesannete lahendamisel. Ühe tundmatuga lineaarvõrratus. Funktsioonid y = ax, y = a:x, y = ax + b, y = ax2 + bx + c, nende graafikud ja omadused.

Geomeetria
Tasandilised kujundid. Hulknurgad (kolmnurk, rööpkülik, trapets, korrapärane hulknurk). Ring ja ringjoon. Piirdenurk, Thalese teoreem. Kolmnurga ning korrapärase hulknurga sise- ja ümberringjooned. Sirgete paralleelsuse tunnused. Kolmnurga ja trapetsi kesklõik. Kolmnurga mediaanide omadus. Kolmnurkade sarnasuse tunnused. Sarnaste hulknurkade ümbermõõdud ja pindalad. Täisnurkse kolmnurga lahendamine. Pythagorase teoreem. Teravnurga trigonomeetrilised funktsioonid.
Ruumilised kujundid. Rööptahukas, prisma, püramiid, silinder, koonus, kera. Nende kujundite pindalad ja ruumalad.
Rakendusliku sisuga geomeetriaülesannete lahendamine. Probleemülesandeid.

Loogika
Deduktiivse teooria põhimõisted: definitsioon, algmõiste, aksioom, teoreem, eeldus, väide, pöördteoreem, järeldamine, tõestamine. Nende mõistete kasutamine teoreetiliste palade õppimisel ja ülesannete lahendamisel.

1.4.2. Õpitulemused

Põhikooli lõpetaja

• oskab arvutada ratsionaalarvudega peast, kirjalikult ja taskuarvutil ning oskab teisendada lihtsamaid ratsionaalavaldisi;
• oskab lahendada ja ülesande andmete järgi koostada lineaar- ja ruutvõrrandeid, lihtsamaid murdvõrrandeid ja kahe tundmatuga võrrandisüsteeme;
• oskab lahendada ühe tundmatuga lineaarvõrratusi;
• tunneb lihtsamaid funktsionaalseid seoseid (lineaarne, pöördvõrdeline, ruutfunktsioon), oskab joonestada nende graafikuid ning viimaste abil kirjeldada vastavate seoste omadusi;
• saab aru lihtsamatest tõenäosusliku iseloomuga sündmustest, oskab korrastada ja töödelda lihtsamaid statistilisi andmeid ning tõlgendada arvutatud karakteristikuid;
• tunneb õppekavakohaseid tasandilisi ja ruumilisi kujundeid, nendevahelisi seoseid ja omadusi, pindala (ruumala) arvutamise eeskirju ja oskab oma teadmisi rakendada ülesannete lahendamisel;
• oskab lihtsamatel juhtudel mõisteid defineerida ja liigitada, saab aru õppekavakohastest loogilistest arutlustest (tõestustest) ning mõistab nende vajadust, oskab lihtsamatel juhtudel teha antud eeldustest loogilisi järeldusi ning oma väiteid põhjendada;
• tunneb matemaatika keelt ja oskab seda vajaduste kohaselt kasutada.