1.3. Ainekava 4.-6. klassile

1.3.1. Õppesisu

Arvutamine ja mõõtmine
Naturaalarvud. Harilikud murrud. Kümnendmurrud. Arvu ruudu ja kuubi mõisted. Kindel arvutusoskus peast, kirjalikult ja taskuarvuti abil. Arvuteooria alged: jaguvustunnused, algarvud, kordarvud, suurim ühistegur, vähim ühiskordne. Protsentarvutus. Mõõtmine ja mõõtühikud (osaliselt esiõpetuse kordamine): pikkus, pindala, ruumala, aeg, kiirus, mass, nurk, rahalised väärtused. Pidev mitmekesise sisuga ülesannete lahendamine (ka õpilaste kogutud andmete järgi), milles kajastuvad mitmesugused majandus- ja rahandusküsimused: ost ja müük, laenamine, hoiused, intress, dividend. Geomeetriliste kujundite pindalade ja ruumalade arvutamine. Peamiselt ülesannete kaudu tutvuvad õpilased ka mõnede statistika ja tõenäosusteooria algetega: arvandmete kogumine ja süstematiseerimine sagedustabelis, kujutamine diagrammidel, aritmeetiline keskmine, mood, suhteline sagedus, juhuslikkus, tõenäosus. Probleemülesandeid.
Negatiivsed arvud. Ristkoordinaadid tasandil. Lihtsamaid graafikuid.

Geomeetria
Tasandigeomeetria mõisted (osaliselt esiõpetuse kordamine): punkt, sirge, kiir, lõik; nurk, nurkade liigitamine; kahe sirge vastastikune asend tasandil; kõrvunurgad, tippnurgad, kolmnurk, kolmnurkade liigitamine, kolmnurga nurkade summa, kolmnurkade võrdsuse tunnused; ristkülik (ruut), ring, ringjoon; ristküliku, kolmnurga ja ringi pindala; ringjoone pikkus. Sirkli, joonlaua, nurklaua ja malli käsitsemine geomeetrilistes konstruktsioonides.
Ruumilised kujundid: risttahukas (kuup), kolmnurkne püstprisma, nende kujundite ruumala.
Rakendusliku sisuga geomeetriaülesannete lahendamine. Probleemülesandeid.

Algebra
Täht arvu tähisena. Muutuja. Valem. Aritmeetiliste tehete omaduste avaldamine tähelise sümboolika abil. Võrrandi mõiste. Lihtsamate võrrandite lahendamine tehte andmete ja tulemuse vaheliste seoste põhjal. Lihtsamate tähtavaldiste koostamine ning nende väärtuste arvutamine. Probleemülesandeid.

Loogika
Nii teoreetiliste palade õppimisel kui ülesannete lahendamisel tuleb järjekindlalt silmas pidada õpilaste mõtlemise arendamist. II kooliastmel iseloomustavad seda märksõnad mõiste, mõiste kirjeldamine (defineerimine); liigitamine, põhjendamine (vastuse leidmine küsimusele miks?, millest järeldub?); eriomadused, üldomadused; mõni, kõik, ei ükski jm.

1.3.2. Õpitulemused

6. klassi lõpetaja

• tunneb kümnendsüsteemi, oskab naturaalarve ning kümnendmurde lugeda ja kirjutada;
• tunneb tehete järjekorda, oskab arvutada peast, kirjalikult ja taskuarvutil naturaalarvudega ja kümnendmurdudega ning rakendada neid arvutusoskusi tekstülesannete lahendamisel;
• oskab arvutada lihtsamate tähtavaldiste väärtusi;
• oskab arvutada lihtsamate harilike murdudega, teisendada kümnendmurde harilikeks murdudeks ja vastupidi;
• tunneb protsendi mõistet ning oskab seda kasutada protsentülesannete põhitüüpide lahendamisel;
• tunneb aritmeetiliste tehete andmete ja resultaadi vahelisi seoseid ning oskab neid kasutada lihtsamate võrrandite lahendamisel;
• tunneb ja oskab kasutada mõõtühikuid ning nendevahelisi seoseid (pikkus, pindala, ruumala, aeg, temperatuur, mass, nurk, kiirus, rahaline väärtus);
• tunneb ristkoordinaate tasandil, oskab määrata punkti asukohta koordinaattasandil; oskab tabeli andmete järgi lihtsamaid seoseid graafiliselt kujutada; oskab graafiku järgi seost kirjeldada (nt. aeg - temperatuur);
• oskab kolmnurki liigitada, tunneb kolmnurga nurkade omadust, kolmnurkade võrdsuse tunnuseid ning oskab neid teadmisi rakendada ülesannete lahendamisel;
• oskab arvutada ristküliku (ruudu), kolmnurga ja ringi pindala ning ringjoone pikkust ja risttahuka (kuubi) ruumala;
• oskab käsitseda sirklit, joonlauda, nurklauda ja malli lihtsamates geomeetrilistes konstruktsioonides: lõigu ja nurga poolitamine, antud sirgele ristsirge joonestamine, kolmnurga konstrueerimise põhijuhud;
• oskab koostada lihtsamaid sagedustabeleid, joonestada diagramme; oskab diagramme kirjeldada ja tõlgendada; määrata moodi ning arvutada aritmeetilist keskmist.