LOODUSAINED

Loodusainete - loodusõpetuse, geograafia, bioloogia, keemia, füüsika - koht üldhariduskooli õppekavas on määratud loodusteaduste osaga kultuuri ja ühiskonna arengus ning loodusteadusliku üldhariduse tähtsustumisega tänapäeval. Loodusained avavad õpilastele tee looduse ja loodusteaduste juurde, annavad teavet looduse erinevatest valdkondadest ning inimesest kui looduse osast, varustavad teadmiste iseseisvaks omandamiseks ja kasutamiseks vajalike vahenditega (mõistestiku, meetodite, tööviisidega), kujundavad väärtushinnanguid ja käitumisnorme loodusega suhtlemisel.

Loodusainete õpetamisega üldhariduskoolis taotletakse, et õpilastel kujuneks kaasaegne loodusteaduslik maailmapilt, loodusalane pädevus ning säästlik ja vastutustundlik suhtumine loodusesse.

Seoses ainespetsiifiliste taotluste ja õpilaste üldise vaimse arendamise vajadusega on loodusainete õpetamise ülesanneteks üldhariduskoolis:

• äratada ja säilitada huvi looduse tundmaõppimise vastu, teadvustada loodusteadusliku üldhariduse tähtsust;
• kujundada loodusalaseid põhiteadmisi (teaduse keel, olulisemad seaduspärasused, printsiibid, ideed, teooriad) ja nende kasutamise oskust;
• avada loodusteaduste, tehnika ja ühiskonna vastastikmõju ning loodusteaduste osa tänapäeva globaalprobleemide lahendamisel;
• kujundada loodusteaduste uurimismeetodite, mõtlemis- ja tööviiside kasutamise oskust;
• võimaldada kogemusi ülesannete ja probleemide (sh. ainepiire ületavate) lahendamiseks;
• arendada kommunikatiivseid oskusi, kujundada õpioskusi.

Erinevates loodusainetes õpitu peab õpilaste teadvuses integreeruma terviklikuks ettekujutuseks loodusest ja selle arenemisest. Loodusainete integratsiooni tagavad ennekõike ühised sisu elemendid (mõisted, seadused, teooriad, ideed, probleemid), mille omandamisel on igal ainel oma osa. Aineõpetaja jaoks on oluline teada, millised on need ühised elemendid ja kuidas need õppekavas klassist klassi arenevad.

Loodusaineid ühendavad elemendid (ideed, teemad) on: energia, mitmekesisus, evolutsioon, süsteemid ja interaktsioonid jt. Loodusaineid ühendava läbiva teemana on õppekavasse lülitatud keskkonnaõpetus. Üks olulisemaid loodusainete integratsiooni liine on teadusliku mõtlemise protsesside keerukamaks muutumine.

Tänapäev nõuab igalt inimeselt vastutustundlikku suhtumist loodusesse ja läbimõeldud tegevust, mis tugineb teadmistele loodusest ja ühiskonnast. See eeldab sotsiaalsete probleemide (loodusressursside ratsionaalne kasutamine jt.) lülitamist loodusainete sisusse. Loodus- ja sotsiaalainete integratsioon muudab loodusainete sisu humaansemaks, sest enam tähtsustub inimene, tema tegevus ja selle tagajärjed. See annab loodusharidusele õppija silmis suurema tähenduse.

Eriline koht üldhariduskooli õppekavas on 1.-7. klassi loodusõpetusel. Loodusõpetus on integratiivne õppeaine, mis valmistab õpilasi ette erinevate loodusainete omandamiseks. Loodusõpetuse õpetamise tase määrab suurel määral kogu edasise loodushariduse kvaliteedi.

Loodusainete õpetamise eesmärkide saavutamine eeldab õpilaste aktiivset tunnetustegevust. Määrav osa on seejuures õpitavate objektide, nähtuste ja protsesside ning seaduspärasuste vahetul tundmaõppimisel. Õpilaste avar vahetu kogemus teeb tulemuslikuks ka sellele tugineva looduse vahendatud tunnetamise. Loodusobjektide, -nähtuste ja -protsesside vahetu tunnetamine on eriti oluline loodusainete õppimisel põhikoolis.

Loodusainete õppimisel põhikoolis tutvutakse loodusteaduslike uurimismeetodite, mõtlemis- ja tööviisidega. Põhirõhk on empiiriliste uurimismeetodite omandamisel ja mõtlemise elementaarsete protsesside arendamisel. See võimaldab põhikooli lõpuklassides ja gümnaasiumis läbi viia rohkem uurimuslikke ning praktilisi töid, suurendada õpilaste iseseisvust nende tegemisel.

Õpilaste tunnetusliku aktiivsuse tõstmise tõhusaks vahendiks on probleemolukordade loomine ja probleemide lahendamine. Loodusained pakuvad probleem- ja projektõppe kasutamiseks rohkesti võimalusi, kuid seda piirab oluliselt õppeaeg. Suurema osa teadmistest ja oskustest omandavad õpilased siiski traditsiooniliste meetoditega. Ka valmisteadmiste omandamise oskus on vajalik, eriti pärast üldhariduskooli lõpetamist. Heade õpitulemuste saavutamine eeldab traditsiooniliste, probleem- ning projektõppe meetodite oskuslikku seostamist.

Tunnetustegevuse aktiviseerimiseks on vaja tunda õpilaste individuaalseid iseärasusi, nende eelteadmisi õpitavatest objektidest ja nähtustest ning õpistiili, et valida sobivamaid õppemeetodeid ja -vorme. Ka loodusainete õpetamisel tuleb luua tingimused õpilase individuaalsuse avaldumiseks ja arenemiseks.