1.3. Ainekava 4.-6. klassile

1.3.1. Õppesisu

Maailmaruum
Tähistaevas. Päike, tähed. Tähtkujud.

Päikesesüsteem
Päikesesüsteem, selle ehitus, planeedid ja kaaslased. Kuu. Kuu faasid. Aasta. Planeetide tiirlemine ja pöörlemine. Ööpäev.

Päike - Maa energiaallikas
Päikesekiirgus. Päikeseenergia peegeldumine ja neeldumine. Päikesekiirguse soojuslik toime.

Gravitatsioon
Raskusjõud. Raskusjõu mõõtmine. Kosmoselennud. Tehiskaaslane.

Maa kuju ja ehitus
Maa kerakujulisus. Maakoor, vahevöö, tuum. Maasisene soojus. Vulkaanid. Kuumaveeallikad. Kivimid.

Atmosfäär
Õhk. Õhu omadused. Õhurõhk. Õhu liikumine, tuul. Atmosfäär - Maa kaitsekiht.

Vesi Maal
Maailmameri ja selle osad. Siseveed: järved, sood ja jõed. Põhjavesi. Allikad. Liustikud. Vee soojenemine ja liikumine. Hoovused.

Elu Maal
Eluks vajalikud tingimused. Elu jaotumine Maal.

Maa areng
Ürgsed taimed ja loomad. Fossiilsed kütused: turvas, nafta, gaas, kivisüsi, põlevkivi.

Organismide ehitus
Rakk. Organid ja organsüsteemid. Organismi terviklikkus.

Organismide mitmekesisus
Ainu- ja hulkraksed organismid. Organismide rühmitamine. Loomad, taimed ja seened. Bakterid. Organismide kasutamine inimese poolt.

Organismide eluvajadused
Toit ja toitained. Hingamine. Käärimine. Organismide seotus päikeseenergiaga.

Loomade eluviisid
Loomade meeled ja meeleorganid. Infovahetus. Loomade käitumine.

Inimene looduse osana
Inimese ehitus. Inimese võrdlus teiste loomadega. Inimesele bioloogiliselt lähedased liigid. Inimese põlvnemine.

Vesi
Vee omadused. Märgamine ja mittemärgamine. Kapillaarsus. Vee soojenemine ja jahtumine. Vee omaduste tähtsus organismide jaoks.

Vee olekud
Tahkumine. Sulamine. Aurumine. Kondenseerumine. Keemine. Keemistemperatuur. Soojusenergia eraldumine ja neeldumine vee olekute muutumisel.

Lahused
Ainete lahustumine vees. Lahustuvad ja lahustumatud ained. Tahkete ainete osakesed vees. Gaaside lahustuvus vees. Looduslik vesi. Joogivesi. Mineraalvesi. Saastunud vee ohtlikkus. Vee puhastamine.

Vesi organismide elus
Vesi elukeskkonnana. Taimede ja loomade kohastumine eluks vees. Süvaveeloomad. Veeorganismide elu suvel ja talvel.

Vee ringkäik looduses
Vee aurumine veekogudelt ja taimedelt. Veeauru liikumine õhuvooludega ja pilvede teke. Sademed. Vee liikumine mullas. Energia ülekanne veeringes. Vee osatähtsus ilmastiku kujunemisel.

Õhu omadused ja koostis
Õhk kui gaaside segu. Õhu soojusjuhtivus. Õhu soojuspaisumine. Tuul. Soojusenergia ülekandumine. Õhu omaduste tähtsus organismide jaoks. Kahjulikud lisandid õhus. Hapniku tähtsus looduslikes protsessides. Põlemine ja loodushoid.

Organismide elu õhus
Õhk elukeskkonnana. Organismide levik õhu kaudu. Lendamiskohastumised.

Mulla koostis
Liiv, savi, huumus. Mulla poorsus. Vee liikumine mullas.

Muld elukeskkonnana
Mullaorganismid. Mulla osa taimede elus. Mulla soojenemise ja jahtumise mõju organismidele. Organismide elu suvel ja talvel.

Inimtegevuse mõju mullale
Maaharimine. Taimekasvatus. Väetised. Mulla reostumise ja hävimise ohtlikkus. Mulla kaitse.

Inimene keskkonna muutjana
Looduskeskkonna muutumine inimtegevuse tulemusena. Tehiskeskkonna kujunemine ja arenemine. Tehiskeskkonna mõju looduslikele protsessidele. Tehiskeskkond loodusliku keskkonna säästja ja kaitsjana.

Tehiskeskkond ja energia
Tehiskeskkonna loomiseks vajalikke energiaallikaid. Päikeseenergia (tuule, vee, kütuste energia). Taastuvad ja taastumatud energiaressursid.

Eesti asukoht kaardil ja gloobusel
Naabrid. Eesti kaart. Linnad ja maakonnad.

Pinnavormid
Küngas, nõgu, org. Absoluutne ja suhteline kõrgus. Kõrgustikud. Madalikud. Pinnavormide tekitajad Eestis.

Eesti ilmastik
Eesti ilmastikku mõjutavad tegurid. Ookeani ja mere mõju, selle ulatus. Eesti aastaaegade iseloomustus.

Eesti veed
Jõed, järved. Nomenklatuur.

Asulad ja asulatüübid
Linna ja maa-asulate erinevus. Põhilised teed maal, merel ja õhus. Linn kui akumuleeriv ökosüsteem. Loodus- ja tehiskeskkonna vahekord. Keskkonnategurid asulas. Küla, aedlinna, uusrajoonide, linnakeskuse ja tööstusrajoonide võrdlus. Keskkond ja tervis.

Aed
Viljapuu- ja juurviljaaed, iluaed, park. Vajadus ja ajalooline aspekt. Loodus- ja tehiskeskkonna vahekord. Aiataimed. Aianduse põhiprintsiipe.

Põld
Põllustatud alad. Põldude tekkelugu. Eesti mullad, nende sõltuvus aluspõhja kivimist. Mulla kihid. Aineringe koosluses. Energiaringe koosluses, selle tüüpe. Keemilise tõrje mõju loodusele. Mahepõllundus.

Niit
Looduslikud ja inimtekkelised niidud. Levinumad niidutüübid. Elutingimused ja organismidevahelised suhted niidul. Tavalisemad taimed ja loomad. Toiduahelad, toiduvõrgustik. Eesti ilmekamaid puisniite. Kaitse.

Järv
Elutingimused järves. Vee liikumine aastaringselt, sellest tulenevad nähtused. Planktoni ja teiste vetikate osa elukoosluste kujunemisel vees. Toiduahelad, toiduvõrgustik. Eesti järved, nende teke ja areng.

Jõgi
Eesti jõed, nende toitumine. Jõe lang, voolukiirus, kärestik, juga, suue. Vesikonnad. Jõgede osa looduses. Elutingimused jões. Tavalisemad liigid. Märgalad jõesuudmetes.

Meri, saared ja rannik
Maakerge Eesti rannikul. Laidude ja saarte tekkimine. Rannikut kujundavad tegurid. Ranniku pinnavormid. Läänemere tähtsamad lahed ja väinad. Suuremad saared ja laiud. Tuntumad karid.

Meri, saared ja rannik kui elukeskkond
Elustik. Organismide omavahelised suhted meres ja kaldaaladel. Toiduahelad.

Mageveekogude ja Läänemere tähtsus, kasutamine ja kaitse
Meresõit. Meremärgid ja majakad. Sadamad. Kalapüük. Saastamine. Mõistlik kasutus. Kaitsealad.

Sood
Elutingimused soos. Madalsoo, siirdesoo, raba. Levik ja teke. Loodusvarad soos. Elustik. Organismidevahelised suhted soos. Soode kaitse. Kaitsealad Eestis.

Mets
Metsatüübid, nende bioloogiline ja majanduslik iseloomustus. Inimmõju metsale. Metsade tähtsus, mõju veeringele. Kaitse.

Looduskaitse Eestis
Põhiprintsiibid ja rakendus. Indiviidi osa looduskaitses.

Loodusvarad, nende tähtsus inimese majandustegevuses
Eesti loodusvarad: maa, kliima, mullad, metsad, taimed ja loomad, veed, maavarad. Säästlik areng.

1.3.2. Õpitulemused

6. klassi lõpetaja

• omab lihtsustatud tõest ettekujutust Päikesesüsteemist;
• teab Päikese tähtsust loodusele;
• teab Maa üldist ehitust;
• teab eluks vajalikke tingimusi;
• teab üldjoontes organismide ehitust ja talitlust;
• omab üldist ettekujutust aine ehitusest;
• teab aine üldisi omadusi;
• teab energia liike, levimist ja muundumist;
• teab veeringet ja vee tähtsust looduses;
• oskab teha lihtsamaid vaatlusi ja katseid;
• oskab teha järeldusi vaatlustulemuste alusel;
• oskab seletada loodusnähtusi lihtsamate mudelite abil;
• eristab erinevaid elukeskkondi ja seostab neid organismide nõuetega;
• toob näiteid inimtegevuse mõjust keskkonnale;
• teab peamisi Eesti elukooslusi;
• oskab nimetada erinevatele kooslustele iseloomulikke liike ja teab nendevahelisi seoseid;
• teab Eesti asukohta kaardil, põhilisi pinnavorme, veekogusid ja suuremaid asulaid;
• teab tähtsamaid Eesti loodusvarasid ja kasutamisvõimalusi;
• teab loodus- ja keskkonnakaitse põhimõtteid;
• teab nimetada looduskaitse objekte ja kaitsealasid.