KEEMIA

I. PÕHIKOOLI AINEKAVA

Keemiaõpetus põhikoolis põhineb loodusõpetuses, eriti 7. klassi loodusõpetuses saadud teadmistel ja oskustel. Põhikooli keemiakursus peab andma lihtsa, kuid tervikliku pildi keemiast. Teoreetilisi küsimusi tuleb käsitleda maksimaalse lihtsusega, kuid mitte vastuolus teadusliku tõega. Põhieesmärgiks on keemia mõistete ja seaduspärasuste sisuline omandamine, kusjuures valemeid ja võrrandeid käsitletakse kui vahendeid keemiliste nähtuste üleskirjutamiseks. Käsitlus peab olema õpilase arengu taset arvestav, kasutama õpilasele arusaadavaid mudelkujutlusi, eeskätt aatomite ja molekulide ehituse selgitamisel, ja võimalikult palju näitmaterjali. Õppematerjali selgitamisel ja näidete valikul tuleb eelistada Eesti loodusvarade, tööstuse ja keskkonnaga seonduvat.

Põhimaterjali juurde kuuluvad lahutamatu osana arvutusülesanded ja laboratoorsed tööd. Teoreetilist materjali ei saa lugeda omandatuks, kui õpilane ei oska vastava raskusastmega ülesandeid iseseisvalt lahendada. Õpilastel tuleb kujundada oskus lihtsamaid laboratoorseid töid iseseisvalt teha. Katsetulemused peavad olema õpilastele mõistetavad ja aitama õppetunni sisu lahti mõtestada ja kinnistada. Õpilast tuleb suunata kasutama teatmeteoseid ning vastavatasemelist täiendavat keemiaalast kirjandust.

1.1. Õpetuse eesmärgid

Põhikooli keemiaõpetusega taotletakse, et õpilane

• õpib tundma keemia põhimõisteid ja seaduspärasusi;
• hakkab mõistma maailma terviklikkust: keemiliste nähtuste füüsikalist olemust ja looduslike protsesside keemilist tagapõhja;
• õpib tegema lihtsamaid arvutusi aine valemi ja keemiliste reaktsioonide võrrandite alusel;
• omandab laboratoorse töö oskusi: õpib keemiliste ainetega ohutult ringi käima ja lihtsamaid katseid tegema;
• õpib nägema ja mõistma keemilisi nähtusi kodus, looduses ja ümbritsevas elus, tehnikas, saab aru keemiateadmiste vajalikkusest;
• hakkab huvi tundma keemia vastu, soovib täiendada oma keemiaalaseid teadmisi ja oskusi.