II. GÜMNAASIUMI AINEKAVA

Gümnaasiumi keemiaõpetus koosneb neljast kursusest, neist kaks on üldise ja anorgaanilise keemia ning kaks orgaanilise keemia kursused. Gümnaasiumis nagu põhikooliski kuuluvad põhimaterjali juurde lahutamatu osana arvutusülesanded ning näit- ja õpilaskatsed.

Lisaks kohustuslikele kursustele võib kool õpilastele pakkuda ühe või mitu valikkursust. Õpilastel, kes kavatsevad kõrgkoolis õppida erialadel, kus keemia on olulise tähtsusega, soovitame kindlasti valida üldistava keemia valikkursuse.

Orgaanilise keemia kursuse teljeks on kaasaegse struktuuriteooria ning orgaaniliste ühendite reaktsioonide elektroonne käsitlus vabade radikaalide, elektrofiilide ja nukleofiilide tasandil. See vähendab oluliselt tuima päheõppimist ning võimaldab nähtustest sisulist arusaamist ja paljude asjaolude iseseisvat tuletamist väga väheste põhieelduste alusel.

Orgaanilise keemia kursuste põhieesmärk on anda oskus käsitleda suvalisi (õpitu raames) tundmatuid struktuure, otsustada nende kõige olulisemate omaduste üle ning ennustada nende võimalikke keemilisi muundumisi, samuti anda oskus otsida uut informatsiooni ning siduda seda õpituga süsteemselt. Oskus reprodutseerida tüüpreaktsioonide võrrandeid, loetleda aineklasside esindajaid ja nende kasutusalasid on väiksema tähtsusega.

Kursuste põhieesmärgi saavutamine on võimalik õppetegevuse olulise ümberkorraldamisega. Materjali traditsioonilise esitamise ja reprodutseerimise tagaplaanile jätmisega muutub põhiliseks struktuuride ja molekulimudelite vaatlemine, uurimine ja konstrueerimine, ülesannete ning probleemide lahendamine ja analüüs õpetaja juhtimisel. Tuleb julgelt suunata õpilasi töötama neile senitundmatute, küllalt keeruliste struktuuridega (neid pähe õppimata), kujundades neis vilumuse eraldada struktuuride olulised tsentrid ja teha nendega õpitud reaktsioone. Suur tähtsus on õpilaste iseseisval tööl seoses probleemide lahendamise ja üldistavate lühireferaatide kirjutamisega. Faktilise materjaliga tutvumiseks tuleb õpilasi suunata populaarteadusliku kirjanduse kasutamisele (ka võõrkeeltes). Väga oluliseks tuleb pidada näidiskatsete ja laboratoorsete tööde tegemist, kuid need peavad olema mõistetavad, võimalust mööda uurimuslikud ning teenima õpetamise põhieesmärkide saavutamist.

Orgaanilise keemia õppimise käigus tuleb rõhutada seoseid teiste keemia valdkondadega, seost inimeses endas toimuvaga, samuti teda ümbritsevate ainete ja materjalidega ning suhteid nendega.

2.1. Õpetuse eesmärgid

Gümnaasiumi keemiaõpetusega taotletakse, et õpilane

• laiendab ja süvendab põhikoolis omandatud teadmisi, mõistab täielikumalt keemiliste protsesside olemust, aine ehituse põhimõtteid, orgaanilise ja anorgaanilise keemia aluseid;
• laiendab ja süvendab oma arvutusoskusi keemiliste valemite ning reaktsioonivõrrandite põhjal, pöörates eriti tähelepanu moolarvutusele ja redoksreaktsioonidele;
• õpib säästlikult ja elukeskkonna saastumise ohtu arvestades töötama keemiliste ainete ja materjalidega;
• omandab keemiateadmiste ja oskuste taseme, mis võimaldab jätkata keemiaõpinguid kodu- ja välismaa kõrgkoolides.