ÜLDOSA

II. ÕPPE- JA KASVATUSTÖÖ ÜLDEESMÄRGID

1. Eesti kool seisab eesti rahvuse ja kultuuri säilimise ja arengu eest ning samas arvestab ka Eesti ühiskonna suundumust integreeruda Euroopaga. Õpetamine ja kasvatamine lähtub humanismi ja demokraatia põhimõtetest, austusest inimese ja seaduse vastu. Haridus peab silmas tänapäeva olulisi märksõnu: pidev muutumine, pidevõpe, infotulv, kiire, aga säästlik areng, konkurentsivõime, integratsioon.
2. Üldhariduskooli põhiülesanne on aidata kujuneda isiksusel, kes tuleb toime oma elu ja tööga, arendab ennast ja aitab kaasa ühiskonna arengule, määratleb end oma rahva liikmena, kodanikuna, kaasvastutajana Euroopa ja maailma tuleviku eest, kes
   • peab lugu kodust ja perekonnast;
   • peab lugu enesest ja kaasinimestest, oma ja teiste rahvaste kultuurist;
   • armastab isamaad;
   • järgib õigusnorme ja demokraatia põhimõtteid;
   • lähtub üldinimlikest kõlbelistest arusaamadest, hindab ilu ja headust;
   • hindab terveid eluviise, arendab oma vaimu ja keha;
   • hoiab loodust, elab ja tegutseb keskkonda säästes;
   • mõtleb kriitiliselt, loovalt ja loogiliselt;
   • oskab oma tegevust eesmärgistada, kavandada ja hinnata;
   • suudab valida, otsustada ja vastutust kanda;
   • suudab hankida ja kasutada infot;
   • oskab ja mõistab vajadust teha tööd, on valmis koostööks;
   • mõistab teadmiste ja pidevõppe tähtsust, oskab õppida.

III. ÕPPEKAVA PÕHIMÕTTED

1. Riikliku õppekava üldosa ja ainekavade koostamisel on silmas peetud põhimõtteid, mis järgivad ülalloetletud hariduse üldeesmärke, üldtunnustatud demokraatlikke ja õigusriigile omaseid suundumusi. Õppekava põhimõtted on aluseks koolidele oma õppekavade koostamisel ja piirkondliku koostöö kujundamisel.
   1. Võrdne võimalus hariduse omandamiseks
      Eesti Vabariigi üldhariduskool on ühtluskool: riiklik õppekava tagab õpilastele võrdsed võimalused üleminekuks ühest klassist teise, ühest koolist teise. Igaühel peab olema võimalus saada haridust vastavalt oma võimetele. Õppekorralduses ja õppesisu valikul arvestatakse rahvuslikke, piirkondlikke, vanuselisi, soolisi ja individuaalseid iseärasusi.
   2. Humanism ja demokraatia
      Humanistlikud ning demokraatlikud suhted koolis on oluline eeldus, et kujuneks ja säiliks demokraatlik ühiskond, kus austatakse inimest ja seadust. Koolis õpitakse tundma käibivaid seadusi, norme ja reegleid, mõistma nende tähtsust ja tähendust. Omavahelistes suhetes väärtustatakse sallivus teistsugususe suhtes ning vägivallast hoidumine. Kujundatakse koostöösuhteid, õpitakse märkama ja mõistma kaaslaste erivajadusi.
   3. Isamaalisus ja rahvusvahelisus
      Riiklik õppekava väärtustab nii eesti rahvusteadvuse, kultuuri ja traditsioonid, Eesti riigi kui ka Eestis elavate teiste rahvuste identiteedipüüdlused ja omakultuuri viljelemise, Eesti avatuse Euroopale ja maailmale: rahvusvahelise suhtluse, kultuurivahetuse, olemise ühena maailma rahvastest; kõikide rahvaste kultuuri ja eripära, õiguse olla omamoodi.
   4. Kõigi õpilaste arendamine
      Õppekava taotleb kõikide õpilaste arengut, nii iga õpilase võimekuse, kalduvuste ja huvide kui ka terve klassi arvestamist. Õppeülesanded kavandatakse nii, et nad nõuaksid pingutust, kuid arvestaksid jõukohasust.
   5. Õppija aktiivsus ja vastutus
      Õppekava rõhutab õppija aktiivsust, vastutamist oma tegevuse ja õpitulemuste eest. See eeldab selgusele jõudmist oma võimetes ja kalduvustes, enesearendamist, oma õppimise mõtestamist ja eesmärgistamist.
      Õpilasi suunatakse oma tegevust jälgima ja sealtkaudu oma õppimist kavandama, õpitulemusi hindama, tehtud vigu analüüsima ja parandama, probleeme nägema ja püstitama, valima ja otsustama, kujundama isikupärast õpistiili.
   6. Tasakaalustatus ja integratiivsus
      Õppekava on koostatud nii, et hõlmatud oleksid kõik tähtsad eluvaldkonnad. Õpetuse sisu valikul arvestatakse rahvuskultuuri, Euroopa ja maailmakultuuri; õppija kogemusi, igapäevast toimetulekut ja tulevikuvajadusi ning teoreetilise ja praktilise tegevuse tasakaalu. Peetakse silmas ka klassi- ja koolivälise tegevuse võimalusi, sest olulise osa oma päevast veedavad õpilased väljaspool kooli.
   7. Orienteeritus probleemidele
      Õppetöö eesmärgistamisel ja kavandamisel koolis lähtutakse tõsiasjast, et õpilased hakkavad elama ja toimima muutuvas maailmas, kus peab suutma probleeme näha ja lahendada, iseseisvalt valida ning otsustada. Kasutatakse õppemeetodeid, mis nõuavad probleemi püstitamist ja lahendamist (projektid, rollimängud jms.), mitme lahendiga õppeülesandeid, erinevaid õppetöö vorme, õppematerjale, mis pakuvad erinevaid seisukohti ja hüpoteese, mitmeid tõlgendusi, isegi vasturääkivusi.
   8. Õppekava avatus
      Riikliku õppekava arendamine kooli õppekavas tähendab konkreetse kooli ja klassi arvessevõtmist. Riikliku õppekava kokkulepete kõrval on tähtsad kokkulepped õpilaste ja õpetajate vahel, lastevanematega, tööandjaga jne. Õppekava on avatud ka nendele muutustele, mida toob kaasa aeg.

IV. SEOSED ERI ÕPPEAINETE VAHEL

1. Seosed eri õppeainete vahel kujundatakse temaatiliste rõhuasetuste, ainekavu läbivate teemade, õppeülesannete, -meetodite ja -viiside abil. Integratsiooni soodustab õpitava käsitlemine eri alustelt, eri seisukohtadelt.
2. Temaatilised rõhuasetused õppekavaterviku kujundamisel on vanuseastmeti erinevad. Nende valikul arvestatakse seotust õppija elukogemuste ja probleemidega. Lähtutakse mina/meie suhtest maailmaga: kodu, kodupaiga ja seal elavate inimestega, paikkonnaga, Eesti, Euroopa, maailma ning universumiga.
3. Ainekavu läbivad teemad puudutavad õpilase isiksuse ja sotsiaalse arengu seisukohast olulisi eluvaldkondi, mida ükski õppeaine eraldi ei käsitle. Teemade täpsem eesmärgistus, õppesisu ja õpitulemused klassiti ja õppeaineti määratletakse kooli õppekavas. Allpool esitatud teemaloend on kohustuslik, kuid kool võib lisada oma valiku, nt. tootmine/tarbimine, looming/kunst jt.
   1. Keskkond. Teadvustatakse loodus-, sotsiaalse ja kultuurikeskkonna seosed, rõhutades eriti säästlikku suhtumist ümbritsevasse elukeskkonda, säästliku arengu ideed. Inimese, looduse ja ühiskonna vastastikuseid suhteid käsitledes on võimalik kujundada õpilaste väärtushinnanguid ja käitumisnorme. Paikkonna kaudu teadvustatakse ümbritseva maailma mitmepalgelisus ja nähtuste omavaheline seotus. Õpitakse nägema keskkonnaprobleeme ja leidma neile lahendusvõimalusi, mõistma inimese sõltuvust loodusvaradest ja looduse iseuuendumisvõimest ning keskkonnaseisundist, mõistma ja hindama keskkonda säästvat eluviisi.
   2. Liiklus. Tutvutakse liikluseeskirjaga, kujundatakse liikluskultuuri ning ohutu liiklemise harjumusi, et ennetada liiklusõnnetusi. Liikluskasvatus kujuneb kooli ja lastevanemate koostöös, milles koolil on suunav ja juhendav roll. Teema on eriti oluline põhikoolis.
   3. Elukutse valik. Õppeainete või ainevaldkondade käsitlemine seostatakse sobivalt nendega haakuvate majandusharude ning elukutsetega. Õpilastele antakse teavet erinevatest elukutsetest, kutsetele esitatavatest nõuetest, õppimisvõimalustest Eestis ja mujal. Õpitakse analüüsima tööturu nõudmisi ja pakkumisi, nägema-hindama oma soove ja võimalusi, end elukutsevalikuks teadlikult ette valmistama.
   4. Informaatika ja infotehnoloogia. Kujundatakse iseseisvaid, kriitilisi ja analüütilisi info loojaid ja tarbijaid, antakse teadmisi teabe struktuurist ja omadustest ning teabe edastamise ja vastuvõtmise seaduspärasustest; arendatakse õpilaste võimet korrastada ja mõtestada teavet. Kaasaegse infotehnoloogia kasutamine mitmekesistab õppeprotsessi ja õpetamismeetodeid, pakub tuge süsteemse mõtlemise ja infotöö oskuste kujundamisel, suhtlemisel teiste koolide ja kogu maailmaga. Kooli õppekava ja ainekavade täpsustamisel peetakse silmas nii kooli võimalusi kui ainespetsiifikat.

V. PÄDEVUSED (KOMPETENTSUSED)

1. Pädevused kujunevad õppeprotsessis kõikide õppeainete vahendusel, aga ka tunni- ja koolivälises tegevuses.
2. Pädevused on õppekavas esitatud kooliastmeti kolme rühmana: suhtluspädevused, väärtuselised pädevused (suhtumised, hoiakud) ning tegevuspädevused (üldoskused, sh. õpioskused - vaatlus-, võrdlus-, lugemis-, kirjutamis-, kuulamis- ja arvutamisoskus).
3. Pädevused seovad üldeesmärke aine-eesmärkidega, nende kujundamise võimalused on aineti erinevad. Nt. suhtluspädevuse kujundamine on üks emakeeleõpetuse peamisi eesmärke.
4. Pädevused on mingil tasemel kõikidel õppijatel olemas. Kuna pädevused kujunevad nii õppetegevuste kui ka muude toimingute kaudu, on nende jälgimine-suunamine tulemuslikum õpetajate ning kooli-kodu ühistöös

VI. ÕPPEPROTSESS

1. Kiiresti muutuv maailm seab õppimisele oma nõuded. Põhiteadmiste kõrval, mis on olulised inimkultuuri edasikandmiseks ja arendamiseks, muutuvad õpilase jaoks üha olulisemaks teadmised, mis on vajalikud edasiõppimiseks ja elus toimetulekuks. Õpilasel on tähtis olla teadlik ja aktiivne õppija, teadmiste hankija, töötleja ja hindaja.
2. Õppimise käigus analüüsib, mõtestab ja hindab õppija õpitavat pidevalt, võrdleb seda oma varasemate kogemustega. Seeläbi täiustub teadmiste-oskuste struktuur, teisenevad mõtlemis- ja toimimismallid.
3. Õppimise edukus sõltub õppija oskusest õppida, mis on tihedalt seotud enesetunnetuse, õpiprotsessi teadvustamise ja enesehinnanguga. Õpilane õpib oma õppimist juhtima: seadma eesmärke, õppimist kavandama, jälgima oma õppimisprotsessi, kontrollima ja hindama oma õpitulemusi ning oma tegevust korrigeerima. Rühmas õpitakse üksteiselt ning tuntakse vastastikust positiivset seotust, kollektiivset ja isiklikku vastutust ühise lõpptulemuse eest.
4. Õpetaja on sellise õppimise käsituse puhul eelkõige õpitegevuste kavandaja ja looja ning õppimistahtmise innustaja.
5. Hindamine on osa kooli õppeprotsessist. Õpilane peab teadma, mida hinnatakse, milliseid hindamisvahendeid kasutatakse ja millised on hindamise kriteeriumid.
6. Hindamise põhieesmärgid on
   • motiveerida õpilast sihikindlamalt õppima;
   • anda teavet õppimise käigust õpilasele, õpetajale, kooli juhtkonnale, lapsevanemale;
   • määratleda õpilaste individuaalsed õpitulemused.
7. Hindamine võib olla sõnaline (analüüs/hinnang) ja numbriline (hinne). Pädevusi hinnatakse vaid sõnaliselt, õpitulemusi - tavaliselt numbriliselt.
8. Kasutatakse protsessi (e. jooksvat - õppimise üksik- või vahetulemuste) ja arvestuslikku (õppekavas määratletud õpitulemuse) hindamist.
   1. Õpiprotsessi hindamine annab teavet õppimise/õpetamise käigu kohta. Õpilasele annab see võimaluse hinnata oma senist õpitegevust, et seda vajadusel korrigeerida, õpetajal aitab see oma edasist tööd kavandada ja õpilast paremini suunata. Õpiprotsessi hindamise objektid ja meetodid valib õpetaja ning otsustab, kas õpiprotsessi hindamise tulemusi kasutatakse ka arvestuslikul hindamisel ning kuidas see toimub. Oma hindamispõhimõtteid tutvustab õpetaja ka õpilastele.
   2. Arvestuslikult hinnatakse ainealaseid õpitulemusi mingi tervikliku aineosa käsitlemise järel. See võib olla nt. kontrolltöö, suuline küsitlus, referaat, kudumistöö, uurimistöö, eksam.
9. Õpitulemuste arvestuslik hindamine võib olla nii koolisisene kui -väline.
10. Koolisisese arvestusliku hindamise aeg, vormid ja kriteeriumid peavad olema õpilasele teada õppeperioodi algul, õppetöö järelevalvega seotud koolivälisel arvestuslikul hindamisel juhindutakse haridusministri kinnitatud järelevalve korrast.
11. Õppeperioodi või selle osa (õppeveerand, poolaasta) või kursuse lõpul kasutatakse kokkuvõtvat hindamist, mis põhineb arvestuslikel hinnetel.
12. Õpitulemuste arvestuslik ja kokkuvõttev hindamine on aluseks tunnistuste väljaandmisel õppekava nõuete täitmise ja kooli lõpetamise kohta (lõputunnistus).
13. Koolivälise arvestusliku hindamise üks vorme on riigieksam. Riigieksami põhieesmärk on gümnaasiumi/keskkooli lõputunnistuste hinnete sisu üleriigiline ühtlustamine, lõputunnistustele riikliku tagatise kindlustamine ning gümnaasiumi lõpueksamite ühitamine kõrgkoolide sisseastumiseksamitega.
14. Riigieksamid on üldjuhul kirjalikud, õpilaste töid hindab üleriigiline komisjon. Riigieksami sooritamise kohta väljastatakse õpilasele riigieksami tunnistus. Riigieksamite läbiviimise korra kehtestab Haridusministeerium.

VII. KOOLIASTMETE ÕPPEKORRALDUS

1. Õppeprotsessi kirjeldatakse astmeti: 1.-3., 4.-6., 7.-9 ja gümnaasium. Iga kooliastme juures on esitatud õppe-kasvatustöö üldiseloomustus, kujundatavad pädevused ja tunnijaotusplaan/kursuste plaan.
2. Tunnijaotusplaan kirjeldab õppe ajalist korraldust. See esitab põhikoolis kohustuslikele ja valikainetele ning gümnaasiumis kohustuslikele kursustele määratud tundide arvu. Tärniga (*) märgitud aineid on kohustuslik õppida ainult eesti õppekeelega koolis, kahe tärniga aineid - ainult muukeelses koolis.
3. Põhikooli tunnijaotusplaanis on tundide arv esitatud vahemikuna, kus väiksem number tähendab minimaalset tundide arvu selles aines kolme õppeaasta vältel. Suurem number tähendab üldjuhul maksimaalset tundide arvu, kui valikaine tundide arvel seda ei suurendata.
4. Mõistet kursus on õppekavas kasutatud eelkõige 35-tunnise õppeüksuse tähistajana. Kui mõnes õppeaines on ette nähtud nt. 12 kohustuslikku kursust, tähendab see, et kasutada on 12 H 35 õppetundi.
5. Põhikooli III astmes ja eriti gümnaasiumis on õpilastel võimalik oma õpinguid kujundada valikainete ja -kursuste abil. Valikainete ja -kursuste arvu määrab riiklik õppekava, nende sisu kujundab kool, arvestades õpilaste soove ja oma võimalusi.
6. Kool kujundab oma õppesuuna valikainete (-kursuste) ja/või mõnede õppeainete süvaõppe kaudu. Koolil võib õppesuundi olla rohkem kui üks.
7. I kooliastmel on temaatiline rõhuasetus KODU/MEIE suhtel lapse MINAGA, MINA/MEIE/KODU suhetel PAIKKONNAGA.
   Esimesel kooliaastal elavad lapsed koolimiljöösse sisse, neid suunatakse mängult õppimisele. Õppetöö kavandamisel arvestatakse laste eripära, nende kogemusi, huvisid, võimeid ja väärtushinnanguid. Õpetaja suunab õpilast ise otsima, kogema, kirjeldama.
   Kahel esimesel õppeaastal ei tarvitse rõhutada eraldi iga õppeainet: õppetööd võib korraldada lastele mõistetavate ning lapsi huvitavate tegevustena mitmeti. Kasutada võib üldõpetuslikku tööviisi (õppetegevuse kavandamine teemade järgi), aineõpetuslikku tööviisi, aga ka üldõpetuse ja aineõpetuse kombineeritud varianti. 3. klassist minnakse sujuvalt üle aineõpetusele.
   I kooliastmel omandavad lapsed õppimiseks olulisi oskusi
   - lugemine, kirjutamine, arvutamine;
   - kõnelemine, kuulamine, vaatlemine, võrdlemine, modelleerimine;
   - koostöö.
   Õpitakse üheskoos tegutsema ja õppima. Luuakse alus süsteemse maailmapildi kujunemiseks.
8. I kooliastme ülesanne on kujundada järgmised pädevused:
   õpilane
   • on valmis suhtlema;
   • mõistab, et inimesed, nende arvamused ja soovid on erinevad;
   • käitub teisi arvestavalt, püüab konflikte rahulikult lahendada, ei kasuta jõudu;
   • tunneb kombeid, oskab viisakalt käituda;
   • saab aru koostöö vajalikkusest ja suudab rühmas töötada;
   • oskab oma tegevust ja käitumist teistega võrrelda;
   • tunneb end oma pere liikmena, oma kooli õpilasena;
   • peab tähtsaks teada ja osata;
   • mõistab oma-võõras-ühine tähendust;
   • suudab teha vahet mängu ja tegelikkuse, fantaasia ja reaalsuse vahel;
   • hoiab puhtust ja korda;
   • hoiab oma kodu ja kodukoha loodust;
   • oskab enda ümber ilu märgata ja hinnata;
   • tunneb rõõmu eneseväljendusest ja liikumisest;
   • oskab anda hinnangut oma tegevusele ja käitumisele;
   • oskab õppida üksi ja teistega koos, klassis ja kodus;
   • oskab lugeda õppeteksti ja lihtsat plaani, tabelit, diagrammi, kaarti;
   • oskab sihipäraselt vaadelda, erinevusi ja sarnasusi märgata ning kirjeldada; objekte, nähtusi ühe-kahe tunnuse alusel rühmitada;
   • mõistab töö kavandamise tähtsust, järgib töökava;
   • otsib teavet erinevatest infoallikatest (täiskasvanu, raamat jms.).
9. I kooliastme tunnijaotusplaan

   Emakeel Eesti keel ** Loodusõpetus ning inimese- ja kodanikuõpetus (Kodulugu) Matemaatika Muusika Kunst ja käsitöö Kehaline kasvatus Võõrkeel*

   18-22 õppetundi 6-10 õppetundi 6- 8 õppetundi 9-13 õppetundi 6- 8 õppetundi 10-13 õppetundi 8-10 õppetundi 3- 6 õppetundi

10. Õpilaste suurim lubatud nädalakoormus on
    I klassis - 20 õppetundi
    II klassis - 23 õppetundi
    III klassis - 25 õppetundi
11. II kooliastmel (4.-6. klassis) on õppekavaterviku kujundamise alus MINA/MEIE/KODU suhetes EESTIGA.
    Õppetegevus kavandatakse õppeainete kaupa. Kooliastet iseloomustab rõhuasetus iseseisva mõtlemise oskuste, sealhulgas õpioskuste arendamisele. Arenevad edasi õpiharjumused, täiustuvad õppimisvõtted. Oluline on õpitu seostamine igapäevaeluga.
    Klassi tööd kavandades ja õpilaste tööle hinnanguid andes peetakse silmas, et selles vanuses õpilastele on oluliseks muutunud eakaaslaste tunnustus. Tähtis on luua õppesituatsioone, kus õpilasel on võimalusi eneseteostuseks, eneseusu arendamiseks ja oma tugevate külgede esiletoomiseks. Kasutatakse mitmeid koostöövorme, et õpilane saaks täita erinevaid rolle. Nii renevad otsustamisjulgus ja -oskus, oskus valikuid teha, aga ka suhtlusoskused. Õpitakse ennetama konflikte eneses ja suhtluses.
    Õppesisu ja õppetegevuse integreerimiseks on mitmeid võimalusi, näiteks
    • aineid ja üksikuid ainetunde ühendavate meetodite (õppekäik, projektmeetod, referaat jm.) kasutamine;
    • samade ja sarnaste õpivõtete kasutamine eri ainetes;
    • õpitavate nähtuste uurimine erinevate ainete aspektidest;
    • õppekava läbivad teemad;
    • kooliastme pädevuste kujundamine erinevate ainete seisukohalt.
      Oluline on õpetajate koostöö, aga ka õppetöö kavandamine õpetajate-õpilaste koostöös.
12. II kooliastme ülesanne on kujundada järgmised pädevused:
    õpilane
    • tunnustab inimeste, vaadete ja olukordade erinevusi, arvestab seda suhtlemisel;
    • hoidub vägivallast, aitab kaaslast;
    • oskab oma arvamust kujundada ja põhjendada;
    • oskab teha koostööd, täites rühmas erinevaid rolle, ja tunnustada kaaslasi;
    • peab kinni kokkulepetest, tunneb vastutust oma tegude eest;
    • hindab teiste inimeste tööd;
    • oskab oma aega jaotada;
    • tunneb tervislikku eluviisi ja püüab seda järgida;
    • peab tähtsaks järjepidevat kehalist ja kunstilist tegevust ja osaleb neis tegevustes;
    • oskab oma tegevust analüüsida ja hinnata, oma eksimusi näha ja tunnistada, püüab oma tegevust korrigeerida;
    • määratleb end oma rahvuse liikmena;
    • tunneb ja oskab kasutada erinevaid õpivõtteid;
    • tunneb ja oskab kasutada erinevaid tekstiliike ja infokanaleid;
    • täidab oma ülesandeid korrektselt, püüab oma töid esteetiliselt kujundada;
    • oskab näha ja sõnastada probleeme, otsida ja kavandada lahendusteid;
    • osaleb oma õppetöö kavandamises, suudab keskenduda ülesandele;
    • oskab näha inimtegevuse mõju loodusele, hoidub loodust kahjustamast.
13. II kooliastme tunnijaotusplaan

    Emakeel Eesti keel ** A-võõrkeel * B-võõrkeel Matemaatika Loodusõpetus Ajalugu Inimese- ja kodanikuõpetus (Inimene ja ühiskond. Tervis. Suhtlemine) Muusika Kunst Kehaline kasvatus Tööõpetus/käsitöö/kodundus

    14-16 õppetundi 12-15 õppetundi 8-11 õppetundi 3- 4 õppetundi 12-15 õppetundi 7- 8 õppetundi 3- 4 õppetundi 3 õppetundi 4- 5 õppetundi 4- 5 õppetundi 6- 8 õppetundi 4- 6 õppetundi

14. Õpilase suurim lubatud nädalakoormus on
    IV klassis - 25 õppetundi,
    V klassis - 28 õppetundi,
    VI klassis - 30 õppetundi.
15. III kooliastmel (7.-9. klassis) on temaatiline rõhuasetus MINA suhetel ÜMBRITSEVATE INIMESTE, eriti EAKAASLASTEGA ning MINA suhetel MAAILMAGA.
    Tähtis on süstemaatiliselt avardada õpilaste maailmapilti, aidata neil kujundada oma suhtumist ümbritsevasse, ennast määratleda. Selleks tuleb tunda oma võimeid ja kalduvusi, teada edukuse ja õpiraskuste põhjusi. Õpilastel peaks välja kujunema oma õpistiil, suurenema iseseisvus ja vastutus. Õpilased peavad tegema mitmeid iseseisvaid valikuid ning otsustusi, sealhulgas hariduse jätkamise suhtes. Õpetaja abi töö kavandamisel, eesmärkide teadvustamisel väheneb, tähtsamaks muutub tema nõustaja-juhendajaroll.
    Põhikooli lõpuastmes ei omata veel piisavalt sotsiaalseid kogemusi ega väljakujunenud eetilisi tõekspidamisi, et erinevates olukordades õigesti otsustada. Seetõttu on olulised mitmeid aineid ühendavad õppeülesanded, kus õpilased asetuvad erinevatesse sotsiaalsetesse rollidesse ja arutlevad otsustuste ning tegevuste võimalike tagajärgede üle. Õpetajad aitavad õpilastel mõista inimestevahelisi psühholoogilisi erinevusi. Tähtis on läbi mängida erinevaid konfliktolukordi ning otsida neile lahendusi. Erinevad rollilahendused ja otsustused õpetavad teistega arvestama ning kujundavad tolerantsust teistsuguse arvamuse suhtes.
16. III kooliastme ülesanne on kujundada järgmised pädevused:
    õpilane
    • oskab suhelda, arvestades olukordi ja suhtluspartnereid;
    • oskab oma seisukohti esitada ja põhjendada, rühmas arutleda ja väidelda;
    • hindab probleeme ja olukordi ka teiste inimeste seisukohalt;
    • järgib ühiselu reegleid;
    • tunneb sotsiaalse manipuleerimise viise, suudab neile vastu seista;
    • oskab eriolukorda hinnata ja eriolukorras toimida;
    • tunnetab end oma rahvuse ja kultuuri esindajana ja Eesti kodanikuna; näeb oma rahvust ja kultuuri teiste rahvuste ja kultuuride hulgas;
    • tunneb oma võimeid ja oskab hinnata oma toimetulekut;
    • oskab valida sobivaid õppimisvõtteid, kujundada oma õpistiili;
    • hoidub vägivallast, oskab sellele vastu seista;
    • jälgib oma tervislikku seisundit, oskab hoida head füüsilist vormi;
    • oskab seista oma õiguste eest, hoiab oma au ja väärikust;
    • oskab oma tööd kavandada ja korraldada;
    • oskab korraldada rühma tööd;
    • eristab fakti hinnangust ja tõlgendusest;
    • oskab luua erinevaid tekste;
    • tunneb arvuti võimalusi, oskab seda töövahendina kasutada;
    • mõistab inimese ja keskkonna seoseid;
    • oskab hinnata esteetilisi väärtusi;
    • teab edasiõppimise võimalusi, tunneb oma kalduvusi ja huvisid;
    • oskab teha valikuid, arvestades tagajärgi.
17. III kooliastme tunnijaotusplaan

    Emakeel Eesti keel ** A-võõrkeel * B-võõrkeel Matemaatika Loodusõpetus Geograafia Bioloogia Keemia Füüsika Ajalugu Inimese- ja kodanikuõpetus (Inimeseõpetus. Tervis. Kodanikuõpetus) Muusika Kunst Tööõpetus/käsitöö/kodundus Kehaline kasvatus Valikained

    11-12 õppetundi 12-15 õppetundi 7- 9 õppetundi 8-10 õppetundi 12-15 õppetundi 2 õppetundi 5- 6 õppetundi 5- 6 õppetundi 4- 5 õppetundi 4- 5 õppetundi 5- 6 õppetundi 4- 5 õppetundi 3 õppetundi 3 õppetundi 5- 6 õppetundi 6 õppetundi 3- 9 õppetundi

18. Õpilase suurim lubatud nädalakoormus on
    VII klassis - 30 õppetundi,
    VIII klassis - 32 õppetundi,
    IX klassis - 34 õppetundi.
19. Gümnaasiumis (10.-12. klass) on õppekavaterviku kujundamisel keskmes MINA suhted ÜMBRITSEVATE INIMESTE, PAIKKONNA, EESTI, EUROOPA, MAAILMA ja UNIVERSUMIGA.
    Gümnaasium annab õpilasele üldharidusliku ettevalmistuse kõrgkooli astumiseks, kutseõpingute jätkamiseks või tööleasumiseks. Õpilased saavad parema ettekujutuse iseendast ja oma võimetest.
    Kursustena ülesehitatud õppekava võimaldab rakendada
    • traditsioonilist klassiõpet (ainet õpitakse kogu õppeaasta vältel);
    • perioodõpet (aineõpetus keskendatakse teatud õppeperioodidele);
    • klassideta kursusõpet (õpitakse valitud õppesuuna ja kursuste järgi kujunenud õpperühmades, mõnede kursuste järjestuse üle otsustab õpilane, mõnede järjestus on aineloogikaga kindlaks määratud).
      Kõigi õppevormide puhul õpitakse peale kohustuslike kursuste veel valikkursusi.
20. Gümnaasiumi ülesanne on kujundada järgmised pädevused:
    õpilane
    • oskab suhelda, käitub tolerantselt ja olukorrale sobivalt;
    • oskab väidelda;
    • oskab valida töövormi ja korraldada koostööd sihipäraselt;
    • oskab konflikte vältida ja lahendada;
    • suhtub kriitiliselt massiteabesse ja -kultuuri;
    • tunneb globaalprobleeme ja oma kaasvastutust nende lahendamise eest;
    • järgib Eesti Vabariigi seadusi;
    • suudab hinnata oma taotlusi, arvestades oma võimeid ning võimalusi; oskab võimalikku edu ja ebaedu ette näha;
    • vastutab oma valikute, otsustuste ja endale võetud kohustuste eest;
    • valib õppimisviisi vastavalt õppimise eesmärgile ja olukorrale;
    • käitub väärikalt inimesena, oma rahvuse ja riigi esindajana;
    • elab tervislikult, oskab hoida head füüsilist vormi;
    • leiab vajalikku infot erinevat laadi tekstidest, kasutab seda eesmärgipäraselt;
    • kasutab erinevaid teabeallikaid eesmärgipäraselt ja kriitiliselt;
    • oskab asju ja nähtusi seostada, tunnetab süsteemi;
    • toimib keskkonda säästes, oskab vältida ja vähendada keskkonda kahjustavat tegevust;
    • oskab hinnata kunsti;
    • oskab leida ja analüüsida teavet erinevate töökohtade, õppeasutuste ning karjäärivõimaluste kohta.
21. Kohustuslikud kursused

    Emakeel Eesti keel ** A-võõrkeel * B-võõrkeel Matemaatika Geograafia Bioloogia Keemia Füüsika Ajalugu Inimese- ja kodanikuõpetus (Psühholoogia. Perekonnaõpetus. Ühiskonnaõpetus) Filosoofia Kunst Muusika Kehaline kasvatus

    12 9 6 6 9 2 4 4 6 8 4 1 3 3 6

22. Õpilase suurim lubatud nädalakoormus igas gümnaasiumiklassis on 35 nädalatundi.

VIII. KOOLI ÕPPEKAVA

1. Kool kujundab riikliku õppekava alusel välja oma õppekava. See eeldab koolikollektiivi kokkulepet kooli arengusuundade ja eripära kohta, arvestades piirkondlikke vajadusi, lastevanemate ja õpilaste soove ning vaimseid ja materiaalseid ressursse.
2. Muukeelses koolis on kooli õppekaval lisaroll - kaasa aidata õpilaste päritolumaa kultuuritraditsioonide säilimisele, toetada nende rahvusliku identiteedi tunnet.
3. Õppekava koostamise ning rakendamisega saab kool endale suuremad õigused, aga ka suurema vastutuse avalikkuse ees. See on koolikultuuri teadvustamise protsess. Muutub koolitöö planeerimine, sisu, kontrollimine, kogu koolielu korraldus. Muutuvad ka koolisisesed ja -välised suhted, õpilase, lapsevanema, õpetaja ja koolijuhi õigused ja kohustused.
4. Kooli ülesanne on luua õppekava arenduseks vajalikud tingimused (info, konsultatsioonid, täiendõpe jne.), jälgida, et õppekavasse puutuvate otsustuste tegemisel osaleksid kõik need isikud, keda otsustus puudutab - õpilased, vanemad, õpetajad, kooli juhtkond ja hoolekogu.
5. Arendustöö koolis on pidev ja vastutusrikas. See eeldab kindlakäelist juhtimist. Tuleb moodustada töörühmad, määrata vastutajad ja tähtajad, dokumenteerida tegevus, teha vahekokkuvõtteid ja analüüsida tulemusi. Oma kooli õppekava kujundades aidatakse kaasa riikliku õppekava arendamisele.
6. Riikliku õppekava arendamine koolis muudab oluliselt õpetaja rolli. Õpetaja võtab osa nii ainekavade väljatöötamisest ja õppekava integreerimisest kui ka kooli arengukava kujundamisest ja kooli õppekava üldpõhimõtete väljatöötamisest. See nõuab ainealastele ja pedagoogilistele teadmistele lisaks teadmisi haridussüsteemist, sotsioloogiast, kultuuriloost, ettekujutust majanduse arengust ning organisatsiooni juhtimisest. Oluline on õpetaja oskus organiseerida koostööd ja selles osaleda, oskus kooli ja iseenda tegevust pidevalt hinnata, tehtud vigu analüüsida ja leida võimalusi õpetuse edendamiseks. Õpetaja muutub üha rohkem õppijaks, suunajaks ja loojaks, kuid ühtlasi ka hariduspoliitika tegijaks.
   Sama oluline kui kooli õppekava on ka õpetaja töökava, kus kavandatakse täpselt eesmärgistatud õppeülesanded.
7. Ka kooli õppekavas on üldosa ja ainekavad.
   1. Otsustused, mida kool on teinud oma eripära määratledes, kajastuvad kooli õppekava üldosas: milliseid valikaineid või -kursusi õpetatakse; kas mõnd ainet õpetatakse süvendatult; milliseid võõrkeeli õpetatakse A-, milliseid B-keelena; kas kool võimaldab ka kutse-eelset ettevalmistust. Muukeelsetes koolides lisandub eesti keeles õpetatavate ainete loend.
      Üldosas täpsustatakse ka õppe-kasvatuseesmärgid, määratakse kooli õppekorraldus, kehtestatakse tunnijaotusplaan, kasutatav õppekirjandus ja õppevahendid.
   2. Ainekavades määratletakse õppesisu klassiti, kesksed probleemid ja integratsioonivõimalused, sh. pikemaajalised ülekoolilised, klasside-, ainete- või kursustevahelised õppeülesanded (projektid) ja läbivate teemade käsitlemine.