I. ÜLDSÄTTED

1. Põhi- ja üldkeskhariduse riiklik õppekava on riiklik dokument, mille alusel toimub õppetöö kõigis Eesti üldharidust andvates riigi-, munitsipaal- ja erakoolides. Selle koostamine ja arendamine kuulub Haridusministeeriumi pädevusse.
2. Riikliku õppekava alusel kujundab iga kool oma õppekava, mis arvestab selle kooli omapära ja suundumust.
3. Põhi- ja üldkeskhariduse riikliku õppekava alusel koostatakse ka kutsekoolide õppekava üldhariduse osa.
4. Riiklik õppekava määrab kindlaks õppe-eesmärgid, õppeaja, riikliku õppekava vahekorra kooli õppekavaga, kohustuslike õppeainete loendi koos ajalise kestuse ja ainekavadega, õppeainete valiku võimalused ja tingimused ning nõuded õppe-etappide kohta ja kooli lõpetamiseks.
5. Riiklik õppekava koosneb üldosast ja ainekavadest.
   1. Üldosas esitatakse
      • õppe- ja kasvatustöö üldeesmärgid;
      • õppekava põhimõtted;
      • seosed eri õppevaldkondade vahel;
      • õppeprotsessi põhielemendid;
      • kooliastmete õppekorraldus ja tunnijaotusplaanid;
      • juhised kooli õppekava arendamiseks.
   2. Ainekavad on koostatud raamkavadena: esitatakse aineõpetuse eesmärgid põhikoolis ja gümnaasiumis, õppeteemad ja õpitulemused, mis on kohustuslikud kõikidele üldharidust andvatele koolidele.
6. Kohustuslikud õppeteemad ja õpitulemused on esitatud kolme aasta kaupa: I aste - 1.- 3. klass; II aste - 4.- 6. klass; III aste - 7.-9. klass; IV aste - gümnaasium.
7. Õppija kujundab oma keskhariduse kohustuslike teemade ja valikainete-valikteemade õppimise kaudu.
8. Kohustuslike teemade täpsustused ja täiendatud ainekavad, samuti valikainete loendi, kavad ja valikutingimused esitab kooli õppekava. Usuõpetuse ainekava valib kool õpilaste ja lastevanemate soove arvestades.
9. Erivajadustega laste koolide õppekavad koostatakse koolitüüpide kaupa eraldi ning need järgivad põhi- ja üldkeskhariduse riikliku õppekava üldisi eesmärke. [13.04.1999]
10. Erivajadustega lastele võimetekohase hariduse tagamiseks võib erikoolide õppekavades olla suuremaid sisulisi erinevusi põhi- ja üldkeskhariduse riiklikust õppekavast. Tunnijaotusplaanidesse märgitakse lapse puudest lähtuvalt ka eriabi vajadus, et tagada õpilase maksimaalne areng. [13.04.1999]
11. Erivajadustega laste õpetamisel tavakoolides kasutatakse individuaalseid õppeplaane, mis tagavad õpetuse-kasvatuse korrigeeriva suunitluse.