1.2. Õppesisu

Maakera loodusgeograafia

Orienteerumine ajas, ruumis ja kaardil
Plaan ja kaart. Mõõtkava. Mõõtkavade mitmekesisus. Orienteerumine plaanil, kaardil ja maastikul. Asimuut. Geograafilised koordinaadid ja nende määramine. Kaardivõrk. Erinevad kujutusviisid kaartidel. Üldgeograafilised ja erikaardid. Üldistamine. Gloobus. Kaardimoonutused. Kohalik ja vööndiaeg. Ajavööndid ja kuupäevaraja.

Maa siseehitus ja areng
Maa tekkimine. Geoloogiline ajaarvamine. Aegkonnad ja ajastud. Maa siseehitus. Maakoore ehitus. Laamtektoonika. Mandrite areng. Maa sisejõud. Maakoore kõikuvliikumised, murrangud, maavärinad, vulkaanid. Kivimid, nende absoluutne ja suhteline vanus. Tardkivimid, settekivimid ja moondekivimid.

Maakera pinnaehitus
Ookeanid ja mandrid. Maa pinnavormid. Pinnamoe kujutamine kaardil. Ookeani põhjareljeef. Maa välisjõud. Murenemine, vooluvee, tuule, liustike, põhjavee ja mere tegevus. Maa sise- ja välisjõudude vastastikune toime maa pinnamoe kujundamisel.

Kliima
Ilm ja selle elemendid. Kliima ja seda kujundavad tegurid. Päikesekiirgus ja selle aastaajalised muutused. Kiirgusvööd. Kiirgusbilanss. Üldine õhuringlus.
Ookeani mõju kliimale, mandriline ja mereline kliima. Pinnamoe mõju kliimale.
Põhi- ja vahekliimavöötmed. Kliimakaart ja kliimadiagramm.
Kliima muutumine. Inimtegevuse mõju kliimale.

Maakera veed
Maailmameri ja ookeanid. Maailmamere sügavus, vee soolsus, temperatuur, jääolud. Hoovused maailmameres. Merelooded. Peamised rannikutüübid ja nende areng. Siseveed. Jõed ja järved, nende toitumine. Põhjavesi. Sood. Liustikud. Vee kasutusalad. Puhta vee varud. Inimtegevuse mõju vetele. Vete kaitse.

Maakera loodus- ja inimgeograafia

Maailmajaod. Geograafilised avastused
Maailmajaod. Vahemeremaade rahvaste tuntud maailm. Geograafilised avastused antiikmaailmas. Normannide reisid. Suurte geograafiliste avastuste ajastu. Kolumbus ja Ameerika avastamine. Meretee Indiasse. Esimene ümbermaailmareis. Lõunamandri otsingud. Mandrite sisealade uurimine. Ekspeditsiooniline tegevus maailmamerel, Arktikas ja Antarktikas. Geograafilised uuringud tänapäeval.

Maakera rahvastik
Maakera rahvaarv ja selle muutumine. Rahvastiku tihedus ja paiknemine. Rassid. Keeled. Usundid. Riigid.

Maailmajaod
Maakera pinnamoe põhijooned
Ürgmandrid. Nende jaotumine kilpideks ja platvormideks. Vanaaegkonna kurrutusvööndid, nende kohal tekkinud vanad mäed ja uhtmadalikud. Hilised kurrutusvööndid, nende kohal tekkinud noored mäestikud, sisemered ja uhtmadalikud.

Maakera loodusvööndid
Kliimavöötmetelt loodusvöönditele. Loodusvööndite paiknemise seaduspärasused.
Polaarkõrbed. Jäävöönd. Paiknemine. Kliima. Siseveed. Välisjõudude tegevuse iseärasused. Taimed ja loomad.
Tundra. Paiknemine. Kliima. Siseveed. Igikelts. Mullatekkeprotsess tundras. Taimed ja loomad ning nende kohastumine eluks tundras. Inimene tundras. Inimtegevuse mõju tundra loodusele.
Parasvööndi okas- ja lehtmetsad. Metsavööndi paiknemine. Kliima. Siseveed. Mullatekkeprotsess parasvöötmes. Leetumine ja leetmullad. Pruunid metsamullad. Loomastik. Metsade kasutamine ja inimtegevuse mõju metsade levikule.
Parasvööndi rohtlad. Paiknemine. Kliima. Siseveed. Mullatekkeprotsess rohtlates. Mustmullad. Taimkatte ja loomastiku iseärasused. Inimtegevuse mõju rohtlatele.
Kõrbed. Paiknemine. Maailma suuremad kõrbed. Liiva-, savi-, kivi- ja lössikõrbed. Parasvööndi-, lähistroopilised ja pöörijoonekõrbed. Rannikukõrbed. Kliima. Siseveed. Taimed ja loomad ning nende kohastumine eluga kõrbetes. Inimene kõrbetes.
Niisked lähistroopilised metsad. Paiknemine. Kliima. Siseveed. Välisjõudude tegevuse iseärasused. Puna- ja kollamullad. Taimed ja loomad. Inimtegevus ja selle mõju loodusele.
Vahemerelised metsad. Paiknemine. Kliima. Siseveed. Välisjõudude tegevuse iseärasused. Taimestik ja loomastik, nende ümberkujundamine inimese poolt.
Lähisekvatoriaalsed loodusvööndid. Savannid, mussoonmetsad ja astelvõsad. Paiknemine. Kliima. Siseveed. Mullatekkeprotsessi iseärasused savannis. Punapruunid mullad. Taimed ja loomad. Inimtegevus ja selle mõju loodusele.
Ekvatoriaalsed vihmametsad. Paiknemine. Kliima. Siseveed. Mullad. Taimestiku iseärasused. Loomastik. Inimtegevus vihmametsades ja selle mõju loodusele.
Kõrgusvööndilisus. Kõrgusvööndilisuse tekkepõhjused. Kõrgusvööndilisus erinevates mäestikes.
Maailmamere vööndilisus. Palavvöö ookean. Orkaanid. Korallid. Mangroovid.
Pöörijooneookean. Külmad hoovused. Elustikurikkus.
Lähistroopiline ookean.
Parasvööndi ookean. Tormid. Elustik.
Polaarookean. Merejää. Elustik.
Merega seotud tegevusalad. Mere tähtsus.

Eesti loodus- ja majandusgeograafia

Eesti asend, piirid ja suurus. Haldusjaotus

Loodus ja loodusvarad

Eesti geoloogiline ehitus. Maavarad. Pinnamood ja selle kujunemine. Mandrijää mõju Eesti pinnamoe kujunemisele. Kliima. Läänemeri. Siseveed - jõed, järved, põhjavesi. Sood ja nende areng. Mullastik ja taimkate. Loomastik. Eesti maastikud. Inimtegevus ja selle mõju loodusele. Kaitsealad.

Loodusvarade peamised liigid.

Rahvastik ja asustus
Eesti rahvaarv ja selle muutumine. Sündimus, suremus, iive. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis. Rahvastikupüramiid. Rahvastiku tihedus ja paiknemine. Rahvastiku hõive. Asulad. Linna- ja maarahvastik. Ränded. Rahvuslik koosseis.

Sissejuhatus majandusgeograafiasse
Rahvamajanduse struktuur, harud ja nende rühmad. Majanduse arengut soodustavad ja takistavad geograafilised tegurid: loodusolud, rahvastiku ja kultuuri iseärasused, geograafiline asend. Võrdleva eelise printsiip (spetsialiseerumine) ja geograafiline tööjaotus. Majanduslik tegevus ja sellega kaasnevad keskkonnaprobleemid.

Eesti majandus
Majandusgeograafiline asend. Loodusvarad ja nende kasutamine. Põllumajandus ja toiduainetööstus. Kalandus. Metsandus, puidu- ja paberitööstus. Energiamajandus. Ehitus ja ehitusmaterjalitööstus. Kõrgtehnoloogia arendamise eeldused. Kergetööstus. Veondus. Haridus ja tervishoid majandusharudena. Rahandus. Puhkemajandus. Välismajandussidemed.

Euroopa

Euroopa maailmajao piiritlemine: erinevad seisukohad

Asend

Euroopa loodus ja loodusvarad
Pinnamood ja selle mõju maakasutusele. Geoloogiline ehitus ja maavarad. Agrokliima ja mullad. Veestik, veeteed, veejõud. Metsa- ja kalavarad.
Euroopa looduse mitmekesisus ja selle mõju ühiskondade arengule.

Euroopa rahvastik ja asustus
Rahvaarv ja selle muutumine. Rahvastiku tihedus ja paiknemine. Asustus. Ränded. Rahvused ja kultuurid. Lääne-, Põhja-, Vahe-, Taga- ja Lõuna-Euroopa looduslik, sotsiaalne ja kultuuriline omapära. Iga regiooni iseloomustavad riigid.

Euroopa poliitiline kaart. Euroopa Liit

1.3. Õpitulemused

Põhikooli lõpetaja

• oskab kasutada kaarte ja atlaseid (aga ka tabeleid, diagramme jm.) orienteerumiseks ja teabe hankimiseks Maa ja selle osade looduse peajoonte kohta;
• tunneb põhijoontes Maa pinnamoodi ja seda kujundanud protsesse;
• tunneb tähtsamaid Maa kliimat kujundavaid tegureid ja nende tekitatud kliimavööndite ja sektorite iseärasusi;
• tunneb Maa peamiste loodusvööndite omapära nii maismaal kui maailmamerel;
• oskab kasutada neid teadmisi hindamaks Maad ja selle osi kui inimkonna eluruumi;
• tunneb mõistliku looduskasutuse aluseid;
• on saavutanud eelnimetatud teadmiste ja oskuste rakendamisel Euroopa ja eriti Eesti kohta suurema täielikkuse ja põhjalikkuse kui ülejäänud maailma kohta.