FÜÜSIKA
I. PÕHIKOOLI AINEKAVA
Põhikooli füüsikakursus annab tervikliku ettekujutuse füüsikast kui loodusteadusest, kuigi haarab vaid minimaalse füüsikaliste nähtuste ringi. Õpilased tutvuvad aine ja väljaga (ilma neid defineerimata) ning nende liikumisega. Ülesandeks on kinnitada arusaama, et kõiki nähtusi saab seletada kui millegi liikumist mingitel põhjustel. Põhimõistete ja seaduspärasustega tutvutakse valdavalt vaatluste ning katsete teel. Katseid, näiteid ja laboratoorseid töid kasutatakse ulatuslikult ka väidete tõestamiseks. Kursuses domineerib fenomenoloogiline lähenemine füüsikalistele nähtustele. Matemaatilist aparatuuri rakendatakse minimaalselt - vaid põhiliste seoste ja seaduste käsitlemisel.
Valitsev on induktiivne käsitlus. Põhitähelepanu pööratakse vaatluste ja lihtsamate katsete korraldamisele. Õpetatakse jälgitavast eristama olulist, selle esitamist füüsika keeles, ja järelduste tegemist. Kõike seda tehakse õpetaja aktiivsel vahendamisel näitkatsete, näitlaboritööde ja laboritööde vormis. Laboritööd korraldatakse kas mingi nähtusega tutvumiseks, selle kvalitatiivseks analüüsiks või siis lihtsamate mõõtmisoskuste kujundamiseks koos mõõtmistulemuste esitamisega tabelina või graafikuna.
Ülesannete lahendamisel pööratakse põhitähelepanu ülesande tingimuste adekvaatsele kirjeldamisele füüsika keeles, tehetele mõõtühikutega ja vastuse reaalsuse kontrollimisele. Samuti õpitakse vormistama ülesande lahendamist.
Õppetöös kasutatakse vastavalt vajadusele mõningate teemade süvendatud või laiendatud käsitlust. Samuti võib varieerida õppematerjali esituslaadi (teoreetiline, eksperimentaalne).
1.1. Õpetuse eesmärgid
Põhikooli füüsikaõpetusega taotletakse, et õpilane