II. GÜMNAASIUMI AINEKAVA

Gümnaasiumi füüsikaõpe on süstemaatiline ja võimalust mööda kvantitatiivse käsitlusega. Põhikooliga võrreldes käsitletakse täpsemalt liikumisvorme ja vastastikmõjude põhjusi, otsitakse seoseid erinevate liikumisvormide vahel.

Suureneb iseseisvuse aste igas õppevormis. Induktiivsele käsitlusele lisandub deduktiivne käsitlus. See loob võimalusi mõttelisteks eksperimentideks, teoreetilisteks arutlusteks ja arvutusteks.

Laboritöödes tungitakse sügavamale füüsika eksperimentaalse meetodi sisusse. Nähakse ette tööhüpoteeside püstitamist, eksperimendi planeerimist, eksperimendi võimalikult korrektset läbiviimist, tulemuste registreerimist ja järelduste tegemist. Tutvutakse mõõtevea hindamise alustega. Selleks kasutatakse laboritöid, mis võimaldavad nähtust esile kutsuda ja vaadelda; iseloomulikku füüsikalist suurust mõõta; "avastada" või "kontrollida" füüsika seadusi ja seaduspärasusi; mõõteriista valmistada ja gradueerida; seadmete karakteristikuid üles võtta.

Ülesannete lahendamisel pööratakse suuremat tähelepanu tulemuste analüüsile, ka vormistamisele. Ülesanne lahendatakse algul üldkujul, s.t. õpetatakse lahendama mitte üksikülesandeid, vaid omandatakse tegevusjuhiseid teatud tüüpi ülesannete lahendamiseks. Tutvutakse suurusjärguliste hinnangute andmisega.

Lisaks teemade laiendatud või süvendatud käsitlemisele ja erinevate õppemeetodite kasutamisele tuleb arvestada põhikursuste asendamisvõimalusi valikkursustega. Siin peab arvestama, et valikkursuse raames tuleb anda kogu asendatava põhikursuse tuum.

Õpilastele, kes on põhikursustest läbinud ainult "Mehaanika" ja "Kosmoloogia", tuleks füüsikalist maailmapilti käsitlev kursus esitada üldisemalt, illustratiivsemalt, inimkesksemalt.

2.1. Õpetuse eesmärgid

Gümnaasiumi füüsikaõpetusega taotletakse, et õpilane

• omandab alused nüüdisaegse põhjuslik-tõenäosusliku füüsikalise maailmapildi kujunemiseks;
• säilitab positiivse hoiaku füüsika kui õppeaine ja kultuurifenomeni suhtes;
• süvendab ja laiendab teadmisi füüsika keelest ja mõistete süsteemist ning õpib neid kasutama füüsikaliste nähtuste ja objektide kirjeldamiseks, seletamiseks ning ennustamiseks nii tuntud kui uues olukorras;
• teadvustab teaduslike mõistete kujundamise viise ja meetodeid ning rakendab neid uute teadmiste omandamisel;
• arendab kriitilist mõtlemist;
• süvendab vaatlus- ja eksperimenteerimisoskusi;
• süvendab mõõtmisvahendite kasutamise oskusi;
• tutvub ideede "draamadega" ja isiksuse osaga füüsika arengus;
• mõistab füüsika humanitaarset külge;
• mõistab füüsika seost tehnika ja nüüdisaegse tehnoloogiaga ning integratsiooni teiste teadustega;
• kujundab füüsikaliste teadmiste ja oskuste alusel eetilisi ja esteetilisi hinnanguid eluks ja elukeskkonna säilitamiseks;
• teadvustab vajadust käsitseda tehnilisi ja tehnoloogilisi seadmeid, säästes ennast ja neid;
• väärtustab füüsikalisi teadmisi ja oskusi, tagamaks oma tegevuse optimaalsust suhetes loodusega.