2.8. Gümnaasiumi lõpetaja õpitulemused

Gümnaasiumi lõpetaja

teab

• füüsikaliste nähtuste iseloomulikke tunnuseid, nähtuste ilmnemise tingimusi, seost teiste nähtustega; nähtusi selgitavaid teaduslikke teooriaid, nähtuste kasutamist praktikas;
• füüsikamõisteid, sh. füüsikalisi suurusi, nähtusi või omadusi, mida mõiste iseloomustab; suuruste seoseid teiste füüsikaliste suurustega; mõõtühikuid, mõõtmisvahendeid;
• õpitud seadusi, seadust väljendavat valemit, seaduse õigsust kinnitavaid katseid; seaduse kasutamist praktikas ja seaduse rakendatavust;
• õpitud teooria eksperimentaalset põhjendust; põhimõisteid, -seisukohti, -seadusi; põhilisi järeldusi, praktilist kasutamist ja rakendatavust;
• riistade, mehhanismide, masinate otstarvet, töötamispõhimõtet, kasutamise näiteid ja reegleid, ohutusnõudeid;
• erinevust klassikalise ja kvantmehaanilise füüsikalise maailmapildi vahel;
• keskkonna- ja energiasäästu vajalikkust;
• füüsika osa ühiskonna ja kultuuri arengus, tema osa rahvuskultuuris;

oskab

• vaadelda nähtusi füüsika seisukohalt;
• kasutada mõisteid, seadusi ja teooriaid loodus- ja tehnikanähtuste seletamisel;
• eristada teaduslikku ja pseudoteaduslikku maailmakäsitust;
• lahendada ülesandeid, kasutades õpitud seadusi ja valemeid, ja lahendusi vormistada;
• leida infot aineregistrist;
• kasutada füüsikaliste suuruste tabeleid;
• planeerida katset;
• koostada skeemi järgi katseseadet;
• kasutada mõõteriistu;
• ohutult läbi viia lihtsamaid katseid;
• töödelda mõõtmistulemusi ja teha katsetulemuste põhjal järeldusi;
• hinnata ja arvestada mõõtmisvigu;
• kasutada teadmisi praktiliste ülesannete lahendamisel uues olukorras.