1.2. Õppesisu
Valgusõpetus
Valgusallikas. Valguse spekter. Valguse neeldumine. Valguse sirgjooneline levimine. Vari. Valguse kiirus. Valguse peegeldumine. Valguse murdumine. Lääts. Kujutis läätses. Prillid. Silm.
Mehaanika
Kehad meie ümber
Kehad meie ümber. Mõõtmine. Mass. Kaalumine. Tihedus. Jõud. Dünamomeeter. Rõhk. Manomeeter.
Vedelik ja gaas
Rõhk gaasis ja vedelikus. Pascali seadus. Üleslükkejõud. Kehade ujumine.
Kehade liikumine ja vastastikmõju
Mehaaniline liikumine. Trajektoor. Teepikkus. Kiirus. Kehade vastastikmõju. Inertsus. Gravitatsioon. Hõõrdumine. Deformeerumine. Elastsusjõud.Energia
Mehaaniline töö. Mehaaniline energia. Energia jäävuse seadus. Lihtmehhanism. Kang. Kangi tasakaalu reegel. Mehaanika kuldreegel.
Heliõpetus
Võnkumine. Amplituud. Periood. Sagedus. Heliallikas. Heli kõrgus. Müra.
Soojusõpetus
Soojuspaisumine. Termomeeter. Temperatuuriskaala. Aine ehituse mudel. Tahkis. Vedelik. Gaas. Siseenergia. Soojusliikumine. Soojusülekanne. Soojusjuhtivus. Konvektsioon. Soojuskiirgus. Termos. Soojushulk. Aine erisoojus. Kalorimeeter. Sulamine ja kristalliseerumine. Sulamissoojus. Aurumine ja kondenseerumine. Aurustumissoojus.
Elektriõpetus
Elektrilaengud ja elektriväli
Kehade elektriseerumine hõõrumisel. Elektrilaeng. Elektriseeritud kehade vastastikmõju. Kahte liiki elektrilaengud. Elektroskoop. Juht ja mittejuht. Elektrostaatiline väli. Elementaarlaeng. Elektrilaengu ülekanne.Elektrivool
Elektrivool. Elektrivoolu suund. Elektrivool metallides. Elektrivoolu toimed. Voolutugevus. Ampermeeter. Voolutugevuse mõõtmine.
Vooluring
Vooluallikas. Vooluring, selle osad. Pinge. Voltmeeter. Pinge mõõtmine. Ohmi seadus vooluringi osa kohta. Elektritakistus. Takistuse sõltuvus juhi mõõtmetest ja ainest. Eritakistus. Reostaat. Juhtide jada- ja rööpühendus.
Elektrivoolu töö ja võimsus
Elektrivoolu töö ja võimsus. Tööühik 1 kWh. Elektrienergia arvesti. Elektrisoojendusriist. Lühis. Kaitse. Elektriohutus.Magnetnähtused
Püsimagnet. Oerstedi katse. Magnetväli. Vooluga pooli ja püsimagneti magnetväli. Elektromagnetid. Vooluga juhe magnetväljas. Alalisvoolu elektrimootor. Elektromagnetiline induktsioon. Elektrivoolugeneraator.
Aatomiõpetus
Planetaarne aatomimudel. Bohri mudel. Valguse teke. Aatomituuma mudel. Tuumajõud. Tuumaenergia. Tuumareaktsioon. Tuumareaktor. Looduskaitse.
Universumiõpetus
Uurimismeetodid. Teleskoop. Kuu. Päike. Galaktika. Päikesesüsteem. Aastaaegade vaheldumine.
1.3. Õpitulemused
Põhikooli lõpetaja
teab
- füüsikaliste nähtuste iseloomulikke tunnuseid, nähtuste ilmnemise tingimusi, seost teiste nähtustega, nähtuste kasutamist praktikas;
- füüsikamõisteid, sh. füüsikalisi suurusi, nähtusi või omadusi, mida mõiste iseloomustab; suuruste seoseid teiste füüsikaliste suurustega, mõõtühikuid, mõõtmisvahendeid;
- õpitud seoste sõnastust, seost väljendavat valemit, seose õigsust kinnitavaid katseid, seose kasutamist praktikas;
- mõõteriistade ja seadmete otstarvet, töötamispõhimõtet, kasutamise näiteid ja reegleid, ohutusnõudeid;
- keskkonna- ja energiasäästu vajalikkust;
oskab
- vaadelda nähtusi füüsika seisukohalt;
- kasutada mõisteid ja seoseid loodus- ja tehnikanähtuste seletamisel;
- lahendada ülesandeid, kasutades õpitud seoseid;
- leida infot aineregistrist;
- kasutada füüsikaliste suuruste tabeleid;
- koostada skeemi järgi katseseadet;
- kasutada joonlauda, malli, mõõtesilindrit, dünamomeetrit, kella, termomeetrit, kalorimeetrit, kaalusid, elektroskoopi, ampermeetrit, voltmeetrit, arvestit, kompassi, lihtsaimat teodoliiti;
- ohutult teha lihtsamaid katseid;
- töödelda mõõtmistulemusi ja teha katsetulemuste põhjal järeldusi.