2.5. VI kursus. Õigekeelsus

2.5.1. Õppesisu

Õige hääldus
Rõhk, palatalisatsioon; veaohtlikud üksikjuhtumid - üü + a, sõnaalgulise jm. b, d, g, z ja f hääldus. Võõrnimehääldus. Väärintonatsioon jm. hääldusvead.

Õigekirja põhimõtted ja süsteem
Kõne ja kiri. Kirja tekkimine ja areng. Tähestikkiri, levinumad tähestikud (kreeka, ladina, kirillitsa). Obligatoorne ja fakultatiivne ortograafiareeglistikus (nt. kokku- ja lahkukirjutamisel, kirjavahemärkide kasutamisel).

Võõrsõnad
Võõrsõnade foneetilised ja ortograafilised erijooned. h, f ja s kvantiteedi märkimine, sulghääliku pikkuse märkimine rõhuta esisilbi(-silpide) ja sellele järgneva silbi piiril ja veaohtlikud õigekirjajuhtumid. Tsitaatsõnade ja võõrnimede kirjutamine, tsitaatsõna- ja võõrnimetuletise õigekiri. Võõrsõnapoolituse tavad ja iseärasused.

Algustähe ortograafia
Asutuste nimed ja nimetused, kaubaartiklid, pealkirjad jms. Jutumärgid pealkirjades, nimede jms. esiletoojana tekstis; nimi täiendina.

Lühendid
Lühendamise vajalikkus ja põhimõtted, lühendikasutuse sobivus tekstis. Tavalühendid. Lühendite lugemine ja õigekiri. Kirjavahemärgid lühendeis. Lühendikäänete ja -tuletiste õigekiri.

Nimede kirjutus
Ees- ja perekonnanime kooskasutus (järjestus, hääldus ja nende sotsiaalne tähendus). Nimetarvitus dokumentides, nimede käänamine, ülakoma kasutamine. Nimetuletiste õigekiri.

Sõnavormistik lauses
Käändsõnade väär- ja ületarvitus. Käänete väärtarvitus. Rööpkeelendid: tähendusvarjundid, stiiliväärtus, vormi sobivus lausesse, pahakõla vältimine. Arvude märkimine kirjas, arvsõna käänamisvead (sh. arvsõnatäiendi käänamine ning selle osiste kokku- ja lahkukirjutus). Kuupäeva ja kellaaja väljendamine ning märkimine kirjas. Raskemate asesõnade käänamine (miski, keegi, toosama jt.); asesõnade vaheldamise ja piiritlemise vajalikkus. Muutumatute sõnade väärtarvitus (sh. liialdamine lt-liiteliste määrsõnadega). Stampverbid, prefiksaaladverbide ületarvitus. Ajakategooria väljendusvõimalused (kolm minevikuvormi, lihtmineviku väärtarvitus; taunitav saama-tulevik). Verbiaegade ühildamatus sõnastusveana. Eituse ja passiivi õige kasutamine.

Sõnajärg
Eesti lause põhitüübid ja nende sõnajärg. Sõnajärje tähendus. Olulisemad sõnajärjevead. Sagedaste sõnade rektsioon ja levinumad rektsioonivead. Täiendid lauses: eestäiendite järjekord, järeltäiendi käänamine ja interpunktsioon. Lisand, tema asend, ühildumine ja interpunktsioon; lisandite hulk ja valik tekstis. Otse- ja kaudkõne kirjavahemärgistus. Lauselühendid ja nende õigekeelsus. Lauseehituse taunitav võõrapärasus. Fraaside ühemõtteline ühendamine.

Sõnade kokku- ja lahkukirjutus
Sõnaühendi ja liitsõnatuletise vahekord. Samatähenduslikud sõnaühendid ja liitsõnad. Ühendituletised, ühend- ja väljendverbid, muutumatud sõnad, motiveeritud ning kinnistäiendid kokku- ja lahkukirjutuse objektina.

Keelendite valik
Omasõna-võõrsõna, lausetarind jne. sõltuvalt keelekasutusolukorrast - suuline või kirjalik väljendus, erinev suhtluspartner, ametlik või argipöördumine jne. Keele-etikett. Stampkeelendite, toortõlke ja tarbetute mugandite vältimise vajalikkus.

2.5.2. Õpitulemused

Õpilane

• mõistab keelehoolde vajalikkust ja hindab korrektset keelekasutust;
• valdab eesti kirjakeelt;
• oskab valida väljendusvahendeid vastavalt oma eesmärgile ja suhtlusolukorrale;
• tunneb emakeele sõnavara ja grammatikavahendite stiiliväärtust;
• orienteerub eesti õigekeelsusallikais;
• oskab parandada omaenda ja teiste kirjutatud tekstis õigekeelsusvigu ja stiilivääratusi.