2.4. IV-V kursus. Eesti keele struktuur

2.4.1. Õppesisu

Keele olemus. Keel kui nähtus. Keelemärk, sünonüümia, homonüümia, polüseemia. Keelekultuur. Keeleteadus.

Keele häälikusüsteem. Vokaalide ja konsonantide liigitus. Foneem. Eesti keele häälikusüsteemi põhijooned. Võõrhäälikud ja -tähed. Silp, rõhk ja välde.

Fonotaktika. Eesti keele fonotaktika põhijooned. Fonotaktiliste piirangute arvestamine uudissõnade loomisel ja laenamisel. Laenude häälikuline ja fonotaktiline muganemine.

Sõnaliigid. Sõnaliigi piiritlemine. Muutuvad ja muutumatud sõnad. Käändsõna ja pöördsõna. Substantiiv, adjektiiv, verb, pronoomen, adpositsioon, adverb.

Vormimoodustus. Morfeem. Sünteetilised ja analüütilised keeled. Eesti keel kui tüüpiline sünteetiline keel. Flekteerivad ja aglutineerivad keeled. Fleksiooninähtused eesti keeles (astmevaheldus). Muud tüvevaheldused.

Käändsõna vormimoodustus. Grammatilised käänded ja obliikvakäänded. Käändevormide moodustamine. Käänete funktsioonid. Arv.

Pöördsõna vormimoodustus. Käändelised ja pöördelised vormid. Infinitiivid ja partitsiibid, nende funktsioonid. Isikuvormid, umbisikulisus ja passiiv. Kõneviisid, nende moodustamine ja funktsioonid. Aja väljendamise grammatilised vahendid. Modaalsuse väljendamise võimalused.

Sõnamoodustus. Sõnade tuletamine ja liitmine. Tuletusliited, nende tähendus ja rühmitamine. Tuletiste kasutamine. Liitsõnamoodustuse mallid. Liitsõna tähendus.

Süntaks. Lauseliikmed. Verbi pöördeline vorm predikaadina. Subjekti ja objekti tunnused. Objekti käändevahelduse semantilised funktsioonid. Verbirektsioon. Täiend. Eitus. Liht- ja liitlause. Lauselühend.

Sõnajärg. Vaba ja range sõnajärg. Sõnajärje tüpoloogia. Verbi kaassõna, täiendi ja infiniittarindi sõnajärg eesti keeles.

Keelkonnad. Eesti keel kui soomeugri keel. Soomeugri keeled ja indoeuroopa keeled, nende põhierinevused. Keel ja maailmapilt. Keelekontaktid ja keelte tüpoloogiline sarnastumine.

2.4.2. Õpitulemused

Õpilane

• tunneb keelest rääkimiseks vajalikke mõisteid;
• tunneb keele struktuuri üldiselt ja eesti keele struktuurilisi iseärasusi;
• tunneb grammatilisi kategooriaid ja nende väljendamise võimalusi;
• valdab üldjoontes eesti keele fonoloogilist, morfoloogilist ja süntaktilist analüüsi;
• tunneb soomeugri ja indoeuroopa keelte põhilisi struktuurierinevusi;
• suudab keelenähtusi võrrelda ja nende üle arutleda.