2.3. III kursus. Kõnekursus

2.3.1. Õppesisu

Keele funktsioonid ja nende avaldumine Igapäevasuhtlus ja tunnetushuvi rahuldamine, informeerimine ning info hankimine, mõjutamine, sotsiaalse distantsi kajastus, tundeväljendus jne.

Vestlus
Vestluse põhireeglid. Ümarlauavestlus, arutlusring ehk paneel.

Väitlus
Väitlemise reeglid.

Kõne
Kõne ettevalmistamine. Kellele? Millest? Miks? Kuidas? Materjali erinevad allikad; materjali kogumine, korrastamine ja valik.

Kõne ülesehitus. Kõnetamine, alustus, arendus, lõpetus.

Kõne liigendamine lõikudeks. Lõigu ülesehitus.

Kõne näitlikustamine. Kõne näitlikustamise võimalused (esemed, pildid, kriit ja tahvel, grafoprojektor, diafilm ja diapositiiv, film ja video, sõnaline näitlikustamine, jaotvara).

Kõne liigid ja stiilid. Kõne ja ettekanne. Isikustiil. Olmekõned (tervitus-, õnnitlus-, sünnipäeva- ja tänukõne). Informeerivad kõned (loeng, ettekanne, raport, informatsioon). Programm- ehk veenmiskõned (poliitiline kõne, kihutuskõne, klassikaline kõne). Reklaam.

Ilmekas kõne. Tempo. Paus. Rõhk.

Kõne esitamine. Sõna-sõnalt üleskirjutatud kõne, tugisõnade najal või peast esitatav kõne, ex tempore sõnavõtt. Asend, kehahoid, silmavaade, miimika, zestid. Esinemishirm, selle põhjused, võimalik vältimine. Lõdvestusharjutused. Fonatsioonilised vahendid verbaalse teksti toena.

2.3.2. Õpitulemused

Õpilane

• teab kõne ettevalmistamise etappe;
• tunneb kõne kompositsiooni, liike ja koostamise printsiipe;
• teab kõne näitlikustamise vahendeid;
• teab publiku ees esinemise nõudeid ja erinevaid kõneesitusvõimalusi;
• oskab vestelda ja väidelda;
• oskab kõne jaoks materjali koguda ja seda korrastada;
• oskab koostada eri liiki kõnesid ja esitada neid publikule;
• oskab oma häält sihipäraselt kasutada;
• oskab analüüsida ja hinnata tekste suhtluseesmärgist ja -olukorrast lähtuvalt;
• oskab arvustada kõne ülesehitust, liigendust, stiili, näitlikustamist ja esitust.