1.4. Ainekava 7.-9. klassile

1.4.1. Õppesisu

Kommunikatiivsed oskused. Tegevused

Diskussioon, koosolek, vestlus, nende tehnika. Sõnavõtt. Ettekanne. Protokoll.

Eneseväljenduse salvestamine; salvestatu kuulamine-vaatamine. Proosateksti dramatiseerimine (kirjalik) ning dramatiseeringu ettekandmine. Suhtlustreening.

Proosa-, luule- ja draamateoste lugemine. Eritüübiliste isiku-, kunsti- ja ühiskonnaprobleeme käsitlevate tekstide (artikkel, essee, ülevaade, intervjuu, kõne, kiri jm.) lugemine ja analüüsimine.

Teksti struktuur ja liigendus. Sidusus.

Suulise ja kirjaliku eneseväljenduse eripära: sõnavara- ja stiilierinevused.

Erinevate tekstide kirjutamine (nt. uudis, reklaam, novell, luuletus, haiku, naljand jm.). Tarbekirjade koostamine (nt. avaldus, elulookirjeldus, volitus, seletus).

Teksti arvutitöötlus. Spetsiaalne lugemis- ja kirjutamistehnika treening.

Infotöö raamatukogus.

Keeleteadmised

Lause tähendusosad ja lauseliikmed. Alus, öeldis, sihitis, määrus, öeldistäide.

Rind- ja põimlause. Lauselühend. Interpunktsioon.

Peamised sõnajärjemallid. Veakriitilised rektsioonid. Lausete seostamine tekstiks.

Sõnaliigid: käändsõnad, pöördsõnad, muutumatud sõnad.

Sõnavormid. Tüvi, liide, tunnus ja lõpp.

Tüvemuutused. Välde ja astmevaheldus.

Pöördsõnad: isik, aeg, kõneviis, tegumood, kõnelaad. Infinitiiv ja partitsiip. Pööramine.

Käändsõnad: nimi-, omadus-, ase- ja arvsõnad. Käänamine. Soovitatavad i-mitmuse vormid. Võrdlemine. Soovitatavad i-ülivõrde vormid.

Määrsõnad. Kaassõnad.

Sõnamoodustus. Nimisõna-, omadussõna-, määrsõna- ja tegusõnamoodustuse näiteid.

Süstemaatiline ülevaade ortograafiast. Lühendid.

Ülevaade keele ajaloost, arengust ning muutumisest. Murded.

Sõnavara: tähtsamad sõnaraamatuliigid.

Funktsionaalstiilid.

Tekstid

Ilukirjandus võimalikult laias ¾anrivalikus.

Eesti kirjanduse ülevaade.

Kirjandusteooria põhimõisted: kirjandusvool, liigid, zanrid, stiil, idee, teema, süzee, karakter, miljöö, kujund.

1.4.2. Õpitulemused

Põhikooli lõpetaja

• tunneb eesti keele süsteemi ja seda kirjeldavaid põhitermineid;
• tunneb suulise ja kirjaliku, vaba ja formaalse eneseväljenduse sõnavara- ja stiilierinevusi ning grammatilisi võimalusi;
• tunneb lause sisu- ja vormiomadusi;
• tunneb kirjanduse põhizanre;
• teab peamisi kirjandusteoreetilisi mõisteid;
• oskab vältida vigu oma sõna- ja vormivalikus;
• järgib oma kõnes põhilisi ortoeepianorme;
• valdab häälikuõigekirja ning kokku- ja lahkukirjutamise põhimõtteid;
• tunneb ja rakendab emakeele nimekirjutuspõhimõtteid;
• oskab kirjavahemärgistada loetelu, vastandust, täpsustust, võrdlust ja seletust; oskab kirjavahemärke kasutada kõrvallause ja otsekõne piiritlemiseks, samuti lause tegeliku suhtluseesmärgi tähistamiseks tekstis;
• oskab seostada sõnu väljenditeks, väljendeid lauseks, lauseid tekstiks;
• kõneleb ja kirjutab selgelt ja arusaadavalt;
• tuleb toime erinevates suhtlusolukordades, tunneb ja järgib eesti keele etiketti;
• oskab kuulata ja lugeda: oskab teksti liigendada, märkab olulist, eristab peamõtet, tajub lihtsamat allteksti, tabab teksti eesmärki jne.;
• oskab loetut analüüsida, loetu üle arutleda ja oma arutlusi kirja panna;
• kirjutab jutustavaid, kirjeldavaid ja arutlevaid tekste, koostab tarbekirju;
• osaleb vestluses ja koosolekul: oskab neid juhtida, teha kokkuvõtet, protokollida, sõna võtta;
• valdab emakeeletundides kujundatud õpioskusi, nt. märkmete tegemine, skeemide ja tabelite lugemine ning koostamine, vajaliku info leidmine;
• oskab kasutada sõnastikke, õigekeelsusallikaid ja muid teatmeteoseid.