1.2. Õppesisu

Elu tunnused
Eluslooduse erinevus elutust. Eluslooduse liigitus. Organismi peamised eluavaldused.

Taimed meie ümber
Õistaimed. Taimeorganid, nende ülesanded. Õistaimede paljunemine ja areng.
Paljasseemnetaimede erinevused võrreldes õistaimedega. Nende paljunemise ja arengu iseärasused.
Sõnajalgtaimede võrdlus paljasseemne- ja õistaimedega.
Sammaltaimed.
Taimede tähtsus looduses ja inimese elus.

Selgroogsed loomad
Kalade kohastumised eluks vees. Nende sigimine ja areng. Kalade mitmekesisus.
Kahepaiksete kohastumine eluks vees ja maismaal. Nende sigimine ja areng. Kahepaiksete mitmekesisus.
Roomajate välisehituse erinevus imetajatest. Nende arengu eripära. Roomajate mitmekesisus.
Lindude kohastumine lendamiseks. Nende sigimine ja areng. Lindude mitmekesisus.
Imetajate välisehitus, toitumine ja sigimine. Imetajate mitmekesisus. Loomade osa looduses ja inimese elus.

Inimese ainevahetusest
Inimese ainevahetuse põhijooned. Toitumine. Eritamine. Toidu seedimine seedeelundkonna erinevates osades. Tervislik toitumine. Seedeelundkonna haigused, nende profülaktika.

Inimese areng
Inimese individuaalne areng. Ülevaade suguelundkonna ehitusest ja talitlusest. Viljastumine, sellest hoidumine. Suguhaigused, nende profülaktika. Raseduse kulg ja sünnitus.

Organismide kooselu
Loomade kooseluvormid. Üksikult elavad ja koloonialised liigid. Sümbioos, parasitism, konkurents ja kisklus loomariigis.
Toiduahel. Ökoloogiline tasakaal, selle muutused. Ökosüsteemi mõiste. Liikide ja koosluste kaitse.

Elu mikroskoopilises maailmas
Mikroskoobi tööpõhimõte. Taimeraku vaatlemine mikroskoobiga. Taimeraku ehitus, selle peamised osad, nende ülesanded.
Bakterid. Algloomad. Nende ehituslikud ja talitluslikud iseärasused.
Ülevaade loomaraku ehitusest ja talitlusest.

Seened
Ainu- ja hulkraksed seened. Seente paljunemine ja areng. Kübarseened. Seente osa looduses ja inimese elus.

Vetikad
Ainu- ja hulkraksed vetikad, nende paljunemine. Vetikate tähtsus looduses ja inimese elus.

Samblikud
Samblike ehituslikud iseärasused, paljunemine. Samblikud kui keskkonnatingimuste indikaatorid.

Taimede paljunemine
Mittesuguline paljunemine taimeriigis. Sugulise paljunemise iseärasused. Õie ehitus ja funktsioon. Õisikute bioloogiline tähtsus. Seemnete ja viljade ehitus, nende levik.

Selgrootud loomad
Lülijalgsete välisehitus ja käitumine. Ülevaade nende siseehitusest. Lülijalgsete mitmekesisus ja tähtsus.
Usside välisehituslik eripära. Nende sigimine ja areng. Teisi selgrootuid.

Taimed ja loomad Maal
Taimede ja loomade leviku seaduspärasused Maal. Bioomid, looduslikud vööndid. Loomade ränded.

Inimese tervishoid
Viirused, bakterid, seened, taimed ja loomad inimese haigustekitajatena. Haiguste profülaktika. Tervislikud eluviisid. Ravimtaimede kasutamine.
Olmetraumad, esmaabi. Inimese kliiniline ja bioloogiline surm.
Elustamisvõtted.
Keskkonnategurite mõju inimesele. Tervisliku elukeskkonna loomine.

Rakk ja koed
Taime- ja loomaraku võrdlus. Peamised rakuorganellid, nende funktsioonid. Raku ehituse ja talitluse vahelised seosed. Erinevad taimekoed. Põhilised loomsed koetüübid, nende ehitus ja talitlus.

Organid ja organsüsteemid
Organid erinevatel taimerühmadel. Nende ehitus ja talitlus. Organid erinevatel loomarühmadel ja inimesel.
Ülevaade inimese peamistest elundkondadest. Nende ehitus ja talitlus. Elundkondade areng selgroogsetel organismidel.

Paljunemine ja areng eluslooduses
Suguline ja mittesuguline paljunemine seentel, taimedel ja loomadel. Pärilikkuse alused. Pärilik ja mittepärilik muutlikkus. Inimese viljastumine, looteline areng ja sünnitus. Pärilikud ja mittepärilikud haigused, nende profülaktika.

Eluslooduse evolutsioon
Bioloogiline evolutsioon. Ülevaade eluslooduse süsteemist. Viiruste, bakterite, protistide ja seente koht eluslooduse arengus.
Olelusvõitlus ja looduslik valik. Liik. Liikide teke.
Inimese areng. Inimese bioloogiline ja sotsiaalne evolutsioon. Inimrassid.

Organismid oma elukeskkonnas
Organismide aine- ja energiavahetuse iseärasused. Organismide ja keskkonna vastastikused seosed. Organismide infovahetus keskkonnaga. Inimese meeleorganite ja närvisüsteemi osa infovahetuses. Sünnipärane ja omandatud käitumine.

Ökosüsteemid
Populatsioonid, toiduahel. Ökosüsteemi struktuur. Populatsioonidevahelised suhted ökosüsteemis. Inimtegevuse mõju ökosüsteemidele. Biosfäär. Keskkonnakaitse Eestis ja maailmas.

1.3. Õpitulemused

Põhikooli lõpetaja teab

• elu tunnuseid ja organisatsioonitasemeid;
• raku üldist ehitust ja talitlust;
• organismide ehitust, peamisi talitluslikke protsesse ja elutegevuse iseärasusi;
• tuntumaid organismirühmi;
• seoseid ja erinevusi organismirühmade vahel;
• pärilikkuse aluseid;
• eluslooduse evolutsiooni põhijooni;
• organismide ja keskkonna vastastikuseid seoseid;
• tervislikke eluviise;
• säästliku eluviisi põhimõtteid;
• kuidas inimene kasutab ja mõjutab erinevaid organismirühmi;
• loodus- ja keskkonnakaitse põhimõtteid;

oskab

• eristada elusat elutust;
• ära tunda õpitud bioloogilisi liike;
• joonistelt ära tunda organismide elundeid ja elundkondi, selgitada nende ehituse ja talitluse vahelisi seoseid;
• selgitada seoseid organismide ja keskkonna vahel;
• selgitada seoseid inimtegevuse ja looduslike protsesside vahel;
• arvestada inimtegevuse ja looduslike protsesside vahelisi seoseid otsustuste tegemisel;
• järgida tervisliku ja säästliku eluviisi põhimõtteid;
• rakendada bioloogiatundides omandatud teadmisi ja seostada neid teistest teabeallikatest saadutega;
• kasutada luupi, mikroskoopi ja teisi bioloogias enamkasutatavaid vahendeid;
• planeerida ja teha lihtsamaid bioloogilisi katseid;
• teha vaatlusi, vormistada tulemusi ja esitada neid suuliselt ja kirjalikult;
• orienteeruda õpikus ja teatmeteostes, töötada teksti ja joonistega, kasutada määrajaid;
• leida vajalikku bioloogiaalast infot kirjandusest, kasutades usaldusväärseid allikaid.