Lisa 18
kohaliku omavalitsuse huvialakooli / muusika- ja kunstikoolide üleriigilise õppekava juurde

TROMPET

1. Kohaliku omavalitsuse muusikakooli ainekava

Käesoleva ainekava koostamisel on lähtutud maailmas enamlevinud õpetamismetoodikatest, millega õnnestub järjekindlalt ja loogiliselt õige algõpetuse põhimõtteid järgida. Algõpetuses läbilastud vead võivad hiljem palju segadust tekitada, kuna valed mänguvõtted on sageli õigetest palju kiiremad juurduma, väärharjumustest vabanemine on aga sageli küllaltki raske. Trompeti ja üldse vaskpillimängu õppimisel peab olema kannatust ja aega, vältimaks lubamatut kiirustamist pillimängu algvõtete omandamisel.

1.1. ÕPETUSE EESMÄRGID

Trompetimängijaks saamise põhieeldusteks on musikaalsus, terane taip ja hea füüsiline ettevalmistus. Eesmärgiks mängu õppimisel ei pea olema mitte niivõrd lihaste jõu kui nende maksimaalse vabaduse saavutamine. Mida tasakaalustatum ja vabam on lihaste töö, seda enam aitavad nad kaasa kvaliteetse tooni ja hea tehnika omandamisel.

Õpetaja peab tundma õigeid trompetimängu põhimõtteid, et ta suudaks suunata õpilast nii, et õiged mänguvõtted omandataks kiiremini ja väiksema vaevaga. Trompeti algõpetuse põhimõtteks on: füüsiliselt kergete harjutuste ja repertuaariga, mis ei kurna mänguaparaati, tuleb kindlustada õigete mänguvõtete omandamine. Tundides läbivõetav materjal peab õpilasele olema sedavõrd arusaadav ja jõukohane, et ta ka iseseisvalt töötades suudaks saavutada täiusliku tulemuse.

Eeldused õigete mänguvõtete omandamiseks loob õppeprotsessi algusest alates teadlik ja järjekindel tegelemine igapäevaste harjutustega (hingamis- ja puhumisharjutused, legatoharjutused, huulte tööd ja keeletehnikat arendavad harjutused). Nende harjutustega tegelemise eesmärgiks on anda õpilastele mugavuse ja kindluse tunne, mida kogu õppeprotsessi käigus süvendatakse. Tööd harjutustega ei tohi mingil juhul asendada ainult etüüdide ja palade mängimisega, kuna nende erinevus on põhimõtteline: etüüdide mängimisel on õpilase tähelepanu koondatud põhiliselt tehniliste võtete omavahelisele seostamisele, harjutustes aga kindla tehnilise võtte täiuslikule omandamisele. Õpilast tuleb õpetada iseseisvalt töötama täie efektiivsusega, kuna lihtsalt tundide kaupa harjutamine on vaid füüsiline pingutus, mis ei taga erilist edu. Kogu harjutuste tasandil tehtava töö eesmärk on saavutada kaunis toon ja ladus tehnika, et muusikaliselt veenvalt ja väljendusrikkalt esitada muusikateoseid. Muusikateose peab kõigepealt omandama tehniliste harjutuste tasandil. Kunstiline kujund sünnib esmalt mängija kujutluses, mis seejärel omandatud tehniliste võtete baasil edasi antakse.

Ainekava järgimine ei pea muutuma eesmärgiks omaette. Tähtsaim on taotlus, et trompetit mängitaks õigesti ja hästi, nii et see lõpptulemusena pakuks kauneid elamusi ning rahuldust nii õppijale kui õpetajale.

1.1.2. Õppesisu

Trompetit asutakse õppima 8-9-aastaselt, kui esimesed jäävhambad on kindlalt väljaarenenud. Kui trompetimängu asutakse õppima hiljem (11-12-aastaselt), võib ainekava koondada 5 aastale. Hiljem õppima asunu on füüsiliselt arenenum ja omab sageli ka muusikalisi algteadmisi, mistõttu tema erialane areng võib olla kiirem. See aga ei tähenda, et midagi olulist võib pillimängu õppimisel vahele või ära jätta. Õiged mänguvõtted tuleb omandada kindlalt ja põhjalikult, areng peab olema loomulik, mitte forsseeritud.

Õppetöö tuleks organiseerida nii, et õppeaasta jooksul toimuks kummalgi poolaastal üks esinemine. Õppeaasta lõpeb klassi lõpueksamiga (hindeline), kavas võiks olla kaks eriilmelist muusikateost. Õppeaja keskel, noorema astme lõpus, toimub üleminekueksam pisut suurema kavaga - 3 eriilmelist muusikateost. Õppeaeg trompeti erialal lõpeb lõpueksamiga, kus kavas peaks olema 3 eriilmelist muusikateost (näit. osa suurvormist ja 2 pala).

Heliredelite õpetamisel järgida kõiki õige koolituse põhimõtteid, mitte lasta neid õpilastel mängida kiiremini ega kõrgemalt kui antud arenguetapil see on võimalik. Ka 1 oktaavi ulatuses aeglaselt mängitud heliredel peab vastama kõigile õigete mänguvõtetega mängitava tunnustele: kaunis toon, pingevabadus ja selge artikulatsioon. Alates 3. klassist korraldada kord poolaastas tehniline arvestus, kus saaks kontrollida heliredelite ja etüüdide esitust.

Ansamblimänguga tuleb hakata tegelema juba alates I klassist, mängides alguses koos õpetajaga, hiljem sobivas koosluses kaasõpilastega. Järgides lääne puhkpillikoolituse põhimõtteid, on väga tähtis õppeprotsessis ansamblimängu osa suurendamine. Eksamid toimuvad analoogiliselt erialaeksamitega - üleminekueksamid ja lõpueksam.

Kooli orkestriklassis mängitav repertuaar peab olema õpilastele jõukohane ja soodustama nende erialast arengut.

1.2. NOOREMA ASTME AINEKAVA

1.2.1. I õppeaasta

Põhinõue: õige mänguvõte on trompetimängu alus. Kogu tähelepanu tuleb keskendada õigete mänguvõtete omandamisele, õpetades õpilast õigesti sisse hingama ja puhuma, pilli hoidma ja tooni tekitama.

Tasemenäited:

Ots, A. Trompetimängu õpetus algajaile. Tallinn, 1985. - I-VI tund.
Ots, A. Trompetikool I. Tallinn, 1996.
Varasdy, Nagyvn, Sztan. Trompetikool I. Budapest, 1985. - Palad ja harjutused 1-100.
Tšumov, L. Trompetisti esimesed sammud. Moskva, 1990.
Vaigl, M., Krzhma, J. Trompetikool. Praha, 1967. - I osa. Palad ja harjutused 1-50.
A. Mozart. Allegretto
D. Kabalevski. Väike polka
L. Gazizov. Lõbus jalakäija
M. Brodzky. Mailaul; Prantsuse laul
Rahva- ja lastelaulud sobivas ulatuses ja helistikes
Heliredelid C-, G-, F-duur; a-moll.

1.2.2. II õppeaasta

Kogu tähelepanu tuleb jätkuvalt keskendada õigete mänguvõtete kindlale omandamisele. Jälgige pilli õiget hoidu, õiget hingamist ja puhumist, tegelege legato harjutustega, lahtimängimise ja keele (mitte staccato) harjutustega.

Tasemenäited:

Ots, A. Trompetimängu õpetus algajaile. Tallinn, 1985. - VI-VII tund.
Ots, A. Trompetikool II. Tallinn, 1996.
Varasy, Nagyivn, Sztan. Trompetikool I. Budapest, 1985. - Palad ja harjutused 100-150.
Tšumov, L. Trompetisti esimesed sammud. Moskva, 1990.
Vaigl, A., Krzhma, J. Trompetikool I. Praha, 1967.
Rahvalaulud ja lastelaulud sobivas ulatuses
A. Ots. Trompetimängu õpetus algajaile:
Vana inglise laul
Vana iiri laul
Vana inglise rahvalaul
J. Pierpont. Aisakell
R. B. Bucley. Laul
S. Foster. Vana koer
Erinevatest kogumikest:
J. Krieger. Menuett
J. B. Lully. Laul
L. van Beethoven. Võlulill
V. Kalinnikov. Kurg
S. Bolotin. Teele
I. Bogar. 2 ungari tantsu
Tšehhi rahvalaul - Anneke
P. Tšaikovski. Vana prantsuse lauluke; Vene laul
Vanad tantsud ja meloodiad (J. Kalinowski kogumik) nr. 1-5, 7
J. Brahms. Hällilaul (Do)
Heliredelid D-, A-, B-duur; h-moll.
Soovitatav vabalt mängida ulatuses C2.

1.2.3. III õppeaasta

Jälgige, et ulatuse suurenedes ei ilmneks segavaid pingeid ja kramplikkust, et mängides säiliks mugavuse ja füüsilise vabaduse tunne. Igapäevaste harjutustega arendage puhumise ja legato tehnikat, keeletehnikat, algteadmisi staccatost. Tegelege punkteeritud rütmide ja kuueteistkümnendikkudega.

Tasemenäited:

Ots, A. Trompetimängu õpetus algajaile. Tallinn, 1985. - VII-VIII tund.
Varasy, Nagyivn, Sztan. Trompetikool I. Budapest, 1985. - Palad ja harjutused 150-200.
Tšumov, L. Trompetisti esimesed sammud. Moskva, 1990.
Vaigl, A., Krzhma, J. Trompetikool I. Praha, 1967.
Hering, S. 50 lihtsat etüüdi.
A. Ots. Trompetimängu õpetus algajaile:
T. Susato. Rondo ja Saltarello
D. L. Milan. Kaks tantsu
L. van Beethoven. Teekonnalaul
W. A. Mozart. Valss
Vana tants - Polka
V. Pikul. Malehobuste marss
R. Evans. Hõbedased kellad
Traditsionaal
Spirituaalid
S. Foster. Laul
H. Mancini. Kuu jõgi
Erinevatest kogumikest:
A. Hatšaturjan. Andantino
H. Purcell. Trompeti hääl
L. van Beethoven. Koopaorav
Itaalia laul - Santa Lucia
A. Vaigl, J. Krzhma. Marss
E. Mägi. Sarvelugu
Heliredelid 2 võtmemärgiga. Vabalt mängitav ulatus E2.

1.2.4. IV õppeaasta

Õige mänguvõte peaks põhiliselt olema omandatud. Tuleb jälgida, et õpilane ei mängiks repertuaari, kus esineb kõrgemaid noote või tehnilisi liike, mida ta pole veel harjutuste tasandil omandanud. Ainult sel viisil saab säilitada õige mänguvõtte. Tähtis on, et omandatud ulatus oleks täiuslikult kasutatud. Kasutage erinevaid strihhe: détaché, legato, staccato, tenuto. Tegelge triooli, sünkoobi, 6/8 ja 9/8 taktimõõduga.

Tasemenäited:

Ots, A. Trompetimängu õpetus algajaile. Tallinn, 1985. - IX-X tund.
Vaigl, A., Krzhma, J. Trompetikool I. Praha, 1967.
Hering, S. 50 lihtsat etüüdi.
Vurm, V. 45 kerget etüüdi.
A. Ots. Trompetimängu õpetus algajaile:
V. Stšolokov. Muinasjutt; Nali; Ballaad; Lastekontsert
R. Schumann. Julge ratsanik
J. Herman. Hallo, Dolly
S. Joplin. Vahtralehe raag
Erinevatest kogumikest:
P. Tšaikovski. Itaalia lauluke
M. Blanter. Hällilaul
W. A. Mozart. Kevadeigatsus; Hällilaul
H. J. Krumpfer. Variatsioonid Ph. E. Bachi teemal
G. Verdi. Marss oop. Aida
G. Rossini. Marss oop. Wilhelm Tell
W. A. Mozart. Menuett oop. Don Juan
Tšehhi rahvaviis - Karjus
V. Kossenko. Skertsiino
H. Purcell. Trompeti hääl ja aaria
G. Fr. Händel. Menuett
F. Couppey. Bourrée
D. Kabalevski. Vana tants
Heliredelid 3 võtmemärgiga. Vabalt mängitav ulatus kuni F2.

1.3. VANEMA ASTME AINEKAVA

1.3.1. V õppeaasta

Õpilase arengu tagab järjekindel tegelemine igapäevaste harjutustega, et täiustada tehnilisi oskusi. Tuleb tagada, et õpilase mängus säiliks vabaduse ja mugavuse tunne.

Tasemenäited:

Ots, A. Trompetimängu õpetus algajaile. Lk. 108-121.
Hering, S. 50 lihtsat etüüdi.
Vurm, V. 45 kerget etüüdi.
A. Mozart. Sonatiin (F)
D. Šostakovitš. Hällilaul
B. Pergolesi. Sitsiliana
C. Gounod. Marss oop. Faust»; Serenaad
F. Schubert. Barkarool; Serenaad
F. Liszt. Armuunelmad
A. R. Ranger. Karneval Veneetsias
C. M. Weber. Kutse tantsule
D. Scarlatti. Sitsiliana
P. Tšaikovski. Napoli tants balletist Luikede järv
A. Vaigl, J. Krema. Väike sonatiin
D. Kabalevski. Klounid; Skertso; Sonatiin
J. S. Bach. Gavott
M. Reger. Õhtulaul
S. Scott. Ballaad
O. Respighi. Lumesadu
L. van Beethoven. Sonatiin
4 võtmemärgiga heliredelid, D7, >VII7, kromaatiline heliredel. Vabalt mängitav ulatus kuni G2.

1.3.2. VI õppeaasta

Jätkub töö igapäevaste harjutustega, et täiustada tooni ja mängutehnikat.

Tasemenäited:

Ots, A. Metoodilised nõuanded ja igapäevased harjutused trompetimängijale. Tallinn, 1987.
Vurm, V. Etüüdid.
Hering, S. Etüüdid.
Arban, T. B. Trompetikool.
G. Fr. Händel. Sonaat in F op. 1 nr. 11
A. Corelli. Sonaat in F
J. Kunhau. La Gioia degl' Israeliti
G. B. Martini. Gavott
G. B. Bononcini. Rondo
F. Schubert. Ave Maria
B. Asafjev. Skertso sonaadist trompetile
I. Bobrovski. Skertsiino
S. Bolotin. Tarantella
A. Spendiarov. Romanss
F. Poulenc. Pastoraal
5 võtmemärgiga heliredelid, D7, >VII7, kromaatiline heliredel.

1.3.3. VII õppeaasta

Eesmärgiks on mängida kogu repertuaari kauni tooniga ja tehniliselt ladusalt.

Tasemenäited:

Ots, A. Metoodilised nõuanded ja igapäevased harjutused trompetimängijale. Tallinn, 1987.
Vurm, V. Etüüdid.
Hering, S. Etüüdid.
Arban, J. B. Trompetikool.
P. Baldassari. Sonaat
R. Valentino. Sonaat
J. B. Loiellet. Sonaat I, II osa
G. Ph. Telemann. Fantaasia
O. Ariosti. Sonaat
J. S. Bach - C. F. Gounod. Ave Maria
D. Scarlatti. Alidori aaria
J. Mattheson. Saraband
Ch. Nichelmann. La Tendre
W. A. Mozart. Sonatiin
S. Prokofjev. Tarantella
L. Tšumov. Zhonglöör
L. Anderson. Trompetisti hällilaul
Heliredelid 6-7 võtmemärgini, D7, >VII7 erinevate tempode ja strihhidega.