Phare ISE programmi koordinaatorite koosolek.

22. jaanuar 2000, Kiidi turismitalu, Võrumaa

Kohal kõik peale Eerik Laanmetsa (Kohila), Paul Juuriku (NRG), Igor Anissimovi (CRJG), Raivo Ruudu (VPG), Peep Randviiru (Käina), Larissa Sulina (Ahtme). Kodanike Laanmetsa ja Juuriku puudumine tuli meile üllatusena!

1. Uute koordinaatorite tutvustamine.

Uued koordinaatorid on:

HTG-s - Tarmo Ainsaare vahetas välja Heivo Kikkatalo,
Ahtme Gümnaasiumis - Oleg Lavrovi vahetas välja Larissa Sulina. Viimasega ei saanud me kahjuks tutvuda, sest ta ei viibinud Kiidil.

2. Olukorrast riigis.

2.1. Finantsseis.

ISE tulevik endiselt segane ja otsustamata. Aga on tõenäoline, et mingi hulk raha siiski saadakse juba sel aastal projekti jätkumiseks ja võib juhtuda, et ISE kestab 2002. aastani. Hetkel ametlik lõpp 31. detsember 2000.

2.2 Pilootkoolide lepingud.

Lepinguid praegusel kujul eeldatavasti ei pikendata, sest hetkel on eri koolide ja koordinaatorite panused erinevad, kuid lepingud kõigile võrdsed (v.a. piirkondades, kus piloteerimine jagatud - ka see ebavõrdsus on põhjendamatu). Arvatavasti pikendatakse lepinguid koolidega, kuid finantseerimine toimub edaspidi vastavalt tehtud tööle lepingute alusel. Põhiline töö peaks jätkuma IS koolituste näol.

2.3. Mis saab lepingu lõppedes ISE arvutitest?

Nagu lepingutes kirjas, otsustab lepingu lõppedes hangitud riistavara saatuse ISE programmi juhtkomitee ja arvatavasti enamustel juhtudel (kui kool on valmis koostööd jätkama) arvuteid ära ei võeta.

2.4. Infosüsteem.

Kui ISE programm jätkub, siis põhiliselt rõhuasetusega IS osas ja piloteerimine IT kasutamise osas õppetöös lõppeb ära. Seega koolitus, mida edaspidi maakondades eelkõige tegema peaks hakkama, on IS koolitus. Välistatud ei ole uute programmide käivitumine (nt Sokratese alt) pilootkoolide baasil, mis on seotud arvutitega õppetöös ja õpitarkvaraga. Hetkel on infosüsteem pilootkoolide ja koordinaatorite jaoks tähtsam kui miski muu ja hea oleks, kui sügiseks saaks tehtud juba ka esimesed kohalikud IS-koolitused. Kui hakkate tegema koolitusi, siis teeme me lepinguid asutustega. Eriti need koolid, kellel on olnud probleeme kooli või maakonna kaudu rahade liigutamise ja raamatupidamisega, mõelge kuidas ja kelle kaudu see käima võiks hakata. Meil on põhimõtteliselt ükskõik, millise asutuse kaudu arved liiguvad.

Eksperttöö - IS koolitusmaterjalide loomine.

Heaks koolituseks on vaja häid materjale ja ülesandeid. Nende loomise võiks millalgi suve poole koos ette võtta, et kõigil oleks ühtsed ja head materjalid olemas, kui maakondades tõsiseks koolitamiseks läheb. IS areng on esialgu veel ajakavas, aga kui asi jõuab HM ja maakondadeni, siis võib oodata tagasilööke. On tagumine aeg programmi kommenteerida, jagada oma ootusi ja lootusi seoses programmi puudustega. Kui läheb rahulikumaks, siis teeme isekeskis ühe IS seminari, et kõik asjad läbi arutada. Koolide poolt tulevad märkused ja parandused on arendustööl arvesse võetud, kuid nende põhjal peaks koostama juba olemasolevaga kokku ülevaate, et maakonna inimesed ei hakkaks tegema topelttööd.

URMAS küsib: Kas saaks midagi teha ka maakonna asjaga haakumiseks?

Vastus: Pilootidelt ei saa otseselt oodata, et nad maakonnaga tegeleksid. Maakondadel on veel saamata kaks ja pool IS koolitust, nii et nendega tegelemine on alles algusjärgus. Nad saavad ka paketi katsetamiseks ja ehk tuleb seejärel ka tagasiside.

Tallinna HA tahab IS piloteerida ja see oleks ka teretulnud, aga tahab selle tegemiseks kohe saada ISElt ka serverit. Esialgu jäi see raha taha, aga põhimõtteliselt on eelarves olemas rahad maakondadele serverite ostmiseks. Kuna hetkel sellel eelarvel rahalist katet veel ei ole, siis ei saa ka anda konkreetseid lubadusi.

Maakondade järgmisi koolitusi on oodata veebruaris.

Küsimus: Kes kus mis andmeid koguma ja hoidma hakkab?

Vastus: Maakonnas on maakonna andmed, HM-is on kõik andmed (mis vajalikud riigi tasemel) dubleeritult olemas. OV tasand on kooliti erinev. Näiteks ei ole 30-õpilasega koolil IS tarkvara kooli vaja ja seda võiks pidada vallas mitme kooli peale ühiselt.

TÕNIS lubab saata listi nimekirja maakondades asjaga seotud inimestest, et koordinaatorid teaksid, kellega hakkavad koostööd tegema. 

Küsimus: Kuidas liiguvad riigikoolide andmed?

Vastus: Võimalik lahendada nii otse andmevahetusega kui läbi maakonna. Otsustatakse rakendamise käigus.

Küsimus: Kas andmebaasis on ainult üldhariduskoolid või kutsekoolid ka?

Vastus: Infosüsteem peab haarama ka kutsekoole. Määramatust on kutsehariduses rohkem, seetõttu võib programmi kohandamine kauem aega võtta nende jaoks. Praegu piloteerib IS tarkvara Tartu Tööstuskool.

Küsimus: Kas see, kes koolis asjaga tegelema hakkab, peab kogu kooli andmebaasi ise valmis tegema?

Vastus: Ehk saab mingil määral kasutada rahvastiku andmebaasi, importida saab kõiki varem sisestatud andmeid, aga enamuse peab ikka igaüks ise tegema jah.

TÕNIS on võlgu eestikeelse andmete importimise juhendi. Ingliskeelne on listis ilmunud. Lubab ära teha.

2.5. IT kasutamine õppetöös.

Sügiseks, kui see osa ISE programmist lõppeb, peame valmis saama mahuka aruande pilootaastatest. Iga kool peab enda kohta kokkuvõtte ise tegema. Kokkuvõte peab sisaldama ülevaadet IT kasutamisest õppetöös ja sellega seonduvaid aspekte. Meie saadame juhised, mida ülevaade peab sisaldama. Juhise paneme me kokku koos oma ekspertfirma SDO-ga.

2.6. Koolituste finantseerimine.

Seni oleme finantseerinud kõiki pilootkoolides toimunud koolitusi, mis on suunatud arvutite kasutamisele õppetöös. Praegu on see seisma pandud rahalistel põhjustel. Tiigrihüppele võib endiselt koolitusprojekte esitada. Põhimõtteliselt rahastame me nüüd ja edaspidi (kui raha saabub) pilootkoolide õpetajate ainealaste IT koolituste osalusmakse.

Probleem suure matemaatikakoolitusega. See on küll äärmiselt mahukas ja kokku väga kallis, aga õpetajad ei pea osalema kõigis moodulites, vaid võivad teha oma valiku. Oluline on, et igas moodulis osaleks Keegi maakonnast, et hiljem oleks see info ja oskus maakonnas olemas. Pilootkooli õpetajate sõidud koolitusele võib katta lähetuskuludest.

Gerry Murphy koolituse teine sessioon. Toimub kahe kolmepäevase seminarina - Viljandis 18.-20. veebruar ja Pärnus 24.-26.veebruar. Üldiselt on kõik osalejad seni olnud äärmiselt tublid, aga igaks juhuks saadan hiljem listi ka ülevaate tehtud ja tegemata kodutöödest, et te teaks, kellel võib teie abi vaja minna. Enne uut seminari peaks minuni jõudma igalt osalejalt 4 tarkvarahinnangut ja üks tunnikava, mis sisaldab IT kasutamist ja peaks olema tehtud koostöös mõne teise aine õpetajaga. Veebruari sessiooniks peavad kõik osalised olema valmis oma tunnikavu ette kandma.

2.7 Tarkvara

Endiselt otsime me koolidest eksperte, kes kirjutaks ülevaateid õpitarkvarast - kirjeldavaid ja igale õpetajate mõistetavaid, mida saaks veebist lugeda ja kohe teha otsuse, kas ma tahan või ei taha seda kasutada. Gerry Murphy seminari kodutöödest ja ka varem laekunud tarkvarahinnangutest saab selle töö tegemiseks materjali.  Siia alla käivad nii sisseostetud kui ka meil loodud originaaltarkavara paketid. Ekspertide töö on tasustatav. Töö sisu me konkretiseerime. Tegemist on sisuliselt erapooliku kirjeldusega - mida endast kujutab, milleks on hea ja kuidas saab kasutada. Eeldame, et ekspert on seda ka ise õppetöös kasutanud - katsetatud inimeste peal. Teine softihinnang, mida kõigilt veel küsime, on lühihinnang kõigi meilt saadud tarkvaranimetuste kohta - kas see üldse kasutamiseks kõlbab ja miks. Kui on asju, mida teie koolis üldse ei kasutata ja kunagi kasutama ka ei hakata, siis võiks need ju kellelgi teisele edasi anda, kes hakkaks kasutama.

2.8 Uurimus.

Sügisel räägitud uurimistöö teemal on meil olnud kontakt TÜ pedagoogiku Jaan Mikuga, kes on väga huvitatud läbi viima uurimust IT kasutamise kasulikkusest. Ka selle töö tegemiseks on vaja vabatahtlikke eksperte pilootkoolidest - ka see töö saab tasustatud.

2.9 CD-küsitlused.

Selle kohta, kust küsitlusi saada, kui see veel täitmata on, saatis Kati listi juba kirja. Üldiselt on pilt ikka äärmiselt kurb, kui teie kaudu septembris maakondadesse läinud küsitluse tulemustest eelmisel nädalal kokkuvõtteid tehes selgus, et 15 pilootkooli ei ole oma ankeeti tagasi saatnud - osadel pole aimugi, et mingi selline küsitlus käimas.

2.10 Häda ja ikaldus

Tarkvara-arendus peaks käima läbi väga konkreetsete ülesandepüstituste ja tellimuste - sellega peaks tegelema tiiger, aga ...

AO - ka üks õnnetus. ISE-l lepingute maksmiseks sel aastal rahasid ei ole. Küll aga uurime võimalust koole siiski aidata.

Võimuvahetus Archimedeses. Senine juhataja Renaldo Mändmets lahkus. Kõik on oodatud osalema konkursil juhatuse liikmete kohtadele.

Protokollis
Terje Tuisk