Tõrva Gümnaasium – Phare ISE projekti pilootkool Valgamaal

Valdeko Kalamees

Veidikene ajaloost

Tõrva Gümnaasium loodi 1927 aastal erakoolina. Toonase koolidirektori poolt valitud asukoht – Õhne jõekäär on ka meie tänase koolihoone asupaigaks. Tõrva Gümnaasiumit ümbritseb kena parkmets, Õhne jõgi ja Vanamõisa järv. Läbi aastate on esimest koolimaja küll ümberehitatud ja lisatud juurdeehitusi, kuid on suudetud säilitada kaunis looduslik ümbrus. Parasjagu on päevakorral ka järgmise juurdeehituse teemad, sest kool on oma õpilastele kitsaks jäämas.

Tõrva Gümnaasium täna

Praegu õpib kooli 25 klassikomplektis 615 õpilast ja neid koolitab koos kohakaaslastega kokku 43 õpetajat.

Kool tegutseb aktiivselt spordi radadel – paremad tulemused on kergejõustikus, kelgutamises ja väravpallis, kuid harrastatakse ka teisi alasid. Kindlasti aitab sellele kaasa ka see, et koolil on oma staadion.

Au sees on koorilaul ja rahvatants. Kuid harrastatakse ka popmuusikat ja rütmikat. Reeglina on igal tantsu- ja laulupeol väljas meie koolist mitu kollektiivi. Ka õpetajaid jagub nii tantsumurule kui ka laulukaare alla.

Aktiivselt tegutsevad ka kodu-uurijad ja võib-olla just seetõttu on igal kevadel neid, kes oma kooli lõpueksami ajaloos sooritavad uurimistööna. Aktiivsemad kodu-uurijad on leidnud suvist tööd ka kohalike giididena.

Loomulikult ei ole meie koolist möödaläinud ka näitemängupisik. Nii on aeg - ajalt väljatulnud õpilaste esituses näidendeid, kuid ka õpetajad ei ole jäänud siin päris kõrvalseisjaiks.

Oma loomingulisi võimeid saavad õpilased arendada ka muusikakoolis ja kunstiringis. Viimases osalejate töid eksponeeritakse ka Tõrva kesklinnas asuvas galeriis.

Arvutid ja Tõrva Gümnaasium

Kaheksakümnendatel kehtis vahepeal haridusministeeriumi poolt kehtestatud ‘kohustuslik arvutiõpetus’, mis tähendas enamikes koolides puht teoreetilist õpetust, sest arvuteid polnud, ega polnud lootust neid ka kohe-kohe saada. Õnneks lõpetati ‘krihvli ja tahvliga’ arvutiõpetus õige pea. Tõrva Gümnaasiumi õpilased said toona oma näpuga katsuda ja teadmisi proovida Valga EPT arvutuskeskuse juures.

1989 aasta sügisest käivitus siin programmeerimisring, kus õpilastel valmisid DIAMS keeles kirjutatud programmid. 1990 aasta kevadel jõudsid Tõrva Gümnaasiumisse JUKUd ja sama aasta sügisest avati ka kooli esimene arvutiklass (10 JUKU arvutit). Toonaste tavade kohaselt oli klass paksude trellitatud akende- uste taga keldrikorrusel. Algas ka regulaarne õppetöö. Peamiselt tekstitöötlus, tabelarvutus ja andmebaas.

Haridusministeerium alustas arvutikonkurssidega. Nii nagu paljud teised koolid, osales nendes ka Tõrva Gümnaasium. Vastavalt projektide õnnestumisele ja arvutustehnika arengule hakkasid kooli tekkima PC tüüpi arvutid. Kooli 75 sünnipäevaks kinkis Tõrva linn, eesotsas tookordse Linnavalitsuse ja linnapea pr. Ludmilla Meltsaga, koolile 4 arvutit.

Kuna koolis asi arenes ja arvuteid tekkis juurde, siis varsti kolis arvutiklass juba koolimaja teisele korrusele ja loobus JUKUde ja humanitaarabina saadud 8-bitiste arvutite kasutamisest otseses õppetöös. Need jagati õpetajate vaheruumidesse.

1997. aasta tõi Tõrva Gümnaasiumile kaasa palju uut. Tõrva linn, eesotsas linnavalitsuse ja linnapea hr. Edgar Umbliaga, kinkis koolile korraliku arvutiklassi 18 – õpilase töökohta, õpetaja töökoht ja server koos võrguseadmete ja võrguga. Samal aastal sai koolist ka IT-pilootkool Valgamaal. See tõi kaasa ka arvutustehnikat teise arvutiklassi jaoks ning arvutid kooli strateegilistesse sõlmedesse: kantselei, raamatukogu, õpetajate toad. Vananenud tehnika (386 ja 486 arvutid) aga rändas aineõpetajate käsutusse.

1998 aasta tõi kaasa esimese Arvutioskus Eksamikeskuse staatuse Valgamaal.

Praegu on Tõrva Gümnaasiumis kaks arvutiklassi, vaikselt edasiarenev majavõrk, mis on jagatud juba 4 alamvõrguks. Interneti püsiühenduseks kasutame raadiokaarte ja Tõrva piirkonna jaoks EMT’lt tellitud kanalit. Koolis töötab 3 kõrgharidusega arvutiõpetajat. Tõrva Gümnaasiumi arvutiõpetajad juhivad ka Valgamaa arvutiõpetajate ainesektsiooni ja korraldavad aeg-ajalt kursuseid Valgamaa õpetajatele. Arvutiõpe on tunniplaanis alates 7 klassist, aga on hulgaliselt erineva suunitlusega arvutiringe, kus löövad kaasa ka hulga nooremad õpilased. Oma arvutiõppe oleme ülesehitanud peamise suunaga praktilistele oskustele.

Kuid arvutid koolis ei tohi tähendada ainult arvutiõpetust. Kuna arvuti on vaid vahend, siis on kooli jaoks oluline võimaldada aineõpetajatel oma tunde arvutiklassis läbi viia. Selge on see, et selleks tuleb aineõpetajatele võimaldada vaba ligipääs arvutitele ja internetile. Lisaks koolitusele ja vaheruumi arvutitele on meie koolis sisseviidud ka nn. õpetajate arvutiaeg. See on aeg, kus üks arvutiklass on reserveeritud ainult õpetajatele. Sellel ajal ei lubata arvutiklassi ühtegi õpilast.

Kuus õpetajat, kes omavad koduarvutit, on soovinud ja saanud Tõrva Gümnaasiumi vahendusel EENeti sissehelistamisega internetiühenduse.

Aeg-ajalt viiakse Tõrva Gümnaasiumis läbi ka tarkvara tutvustus päevi ja erinevate ainete ainesektsioone. Sagedamad külalised on siin olnud füüsikud ja keemikud.

Omamoodi tunnustuseks Tõrva Gümnaasiumis tehtavale tööle on 25. augustil Valgas toimunud Tiigrituuri päev. Tõrva Gümnaasiumi aineõpetajad esitlesid oma tööd Haridustelgis, arvutiõpetajad võtsid vastu AO-eksameid AO telgis ja õpilased olid abiks suures telgis.