PHARE ABIPROGRAMM “INFOSÜSTEEMID HARIDUSES”

(Information Systems in Education – ISE)

Lühiülevaade toimunust ja plaanidest

Phare ISE programm on ellu kutsutud Eesti üldhariduse infosüsteemi kaasajastamiseks ja infotehnoloogia õppetöös kasutamise strateegia väljatöötamiseks. Programmi võib oma eesmärkidelt (ja ka kestuselt) lugeda osaks rahvuslikust sihtprogrammist “Tiigrihüpe”, kuid ISE programmi finantseerimine toimub Euroopa Liidu poolt. Vastavalt Phare reeglitele on programmi eesmärgid, eelarve ja tegevuskava fikseeritud strateegilises plaanis ning täpsustatult pooleaastastes tööprogrammides.

ISE programmi edukaks rakendamiseks on Eestis välja valitud 20 IT pilootkooli, millede eesmärkideks on katsetada programmi käigus hangitavat infosüsteemitarkvara ja õpitarkvara ning jagada omandatud kogemusi teiste koolidega. Pilootkoolideks (igas maakonnas vähemalt üks) püüti välja valida seni infotehnoloogia efektiivse kasutamisega silma paistnud koolid vastavalt maakondade haridusosakondade soovitustele. Pilootkoolide edukaks toimimiseks (ka “Tiigrihüppe” raames) varustati ISE finantseerimisel koolid arvutustehnikaga (IT hanke kohta lähemalt eraldi artiklis), mille tulemusena peaks igas pilootkoolis olema kaasaegne 15 arvuti ja Interneti-ühendusega arvutiklass. Maakondades, kus pilootkoole on mitu, oli programmi toetus ühe kooli kohta vastavalt väiksem. Koole seovad ISE programmiga lepingud, mille alusel on muuhulgas igas pilootkoolis tööle võetud ka IT koordinaator.

ISE programmi strateegilises plaanis on püstitatud eesmärkide saavutamiseks ette nähtud kasutada välisekspertabi. Möödunud aasta augustis sõlmiti avaliku konkursi tulemusena leping firmaga Scottish Development Overseas, mis vahendab 3 aasta vältel Eestisse erinevaid Ðoti ning Iiri eksperte. Ekspertabi kasutamise vajaduse tingib eelkõige asjaolu, et neis Euroopa riikides on juba pikaajaline IT koolis (nii õppetöös kui ka kooli juhtimises) kasutamise traditsioon. Ülevaate saamiseks mujal toimuvast ning kogemuste hankimiseks korraldati ISE programmi raames möödunud aastal kaks õppereisi (üks Ðoti- ja Iirimaale ning teine Skandinaavia-maadesse). Täiendavat infot õppereiside kohta leiate eraldi artiklitest.

ISE programmi avakonverents toimus 18. novembril 1997. aastal. Konverentsil tehtud ettekanded puudutasid tolleks hetkeks pool aastat toiminud programmi erinevaid tahke ning rõhutasid tema sisulist seotust ja eesmärgiühtsust “Tiigrihüppega”. Mitmed avakonverentsil esinejad on kirjutanud artikli ka käesolevasse infolehte. Põhjalikku informatsiooni ISE programmi kohta leiate WWW-st (aadressil http://www.ibs.ee/ise) ning see on peegeldatud ka peagi ilmuval ISE CD-ROMil, mille abil püütakse Eesti koolidele tasuta kättesaadavaks teha mitmesugust haridusalast infot ja digitaalkujul olevat dokumentatsiooni.

ISE programmi peaeesmärgiks on Eesti üldhariduse infosüsteemi kaasajastamine, mis koosneb järgmistest etappidest:

• infosüsteemi tarkvara spetsifikatsiooni välja töötamine,
• spetsifikatsioonile vastava tarkvara tootja valimine ning temaga lepingu sõlmimine,
• tarkvara testimine ja hindamine haridusministeeriumis, maakondades ja vähemalt kahekümnes Eesti koolis,
• Eesti üldhariduse vajadusi rahuldava tarkvara juurutamine (koos vastava koolitusega) kuni 360 koolis.

Loodava infosüsteemi tarkvara puhul arvestatakse järgmisi punkte:

• tarkvara peab vastama Eesti oludele:
• olema spetsiaalselt Eesti jaoks toodetud (riikliku litsentsiga),
• rahuldama eri tüüpi koolide vajadusi,
• võimaldama kiiremat ja täpsemat infovahetust erinevate tasandite (kool, omavalitsus, maakond, ministeerium) vahel;
• tarkvara peab võimaldama Euroopa Liidu standarditele vastavat statistilist aruandlust;
• tarkvara peab toetama standardseid andmebaaside formaate;
• tarkvara peab olema võimalikult kaasaegne ja turvaline ning töötama ka WWW keskkonnas;
• tarkvara spetsifikatsiooni koostamisel uuritakse mujal Euroopas tehtut analoogilist tarkvara ning võetakse üle Eestile sobivad komponendid;
• tarkvara peab koosnema üksteisega integreeritud moodulitest (õpilaste register, õpetajate register, riiklikud eksamid, raamatupidamine jne.);
• tarkvara peab jääma avatuks täiendamisele vastavalt Eesti vajadustele ja muutuvatele haridusstandarditele.

Käesoleval poolaastal on ISE programmi põhiees-märkideks infosüsteemitarkvara hanke ettevalmistamine ja läbiviimine ning aluspinna loomine ECDL-i võimalikult kiireks rakendamiseks Eestis (selle kohta pikemalt eraldi artiklis). Lisaks eelmainitule jätkub tihe koostöö piloot-koolidega, kuhu installeeritud arvutiklassid võimaldavad teha katsetusi IT efektiivseks rakendamiseks õppetöös.

Tõnis Eelma
ISE Programmi juht