Teel teadmiste Euroopa poole
Komisjoni infobülletään
Kokkuvõte
Käesoleva infobülletääni eesmärgiks on töötada ajavahemikuks aastatel 2000 -2006 välja juhised ühenduse tegevuseks hariduse, koolituse ja noorsootegevuse valdkondades. Selle abil juhatatakse sisse 1998.a. kevadel esitletavad juriidilised instrumendid, milledele järgnevad aastal 1999 seonduvad otsused ja millede jõustumine toimub 1.jaanuaril 2000.a.
Andes teada, et ees on seismas jõudmine "teabeühiskonda", pakub Komisjon Agendas 2000 välja võimaluse muuta poliitika (innovatsioon, teadusuuringud, haridus ja koolitus), millele see ühiskond toetub, üheks neljast sambast, milledele toetub Ühenduse sisepoliitika. Taoline protsess on otseselt seotud Ühenduse poolt seatud ning Amsterdami Leppesse lülitatud eesmärgiga toetada eluaegset õppimist, ning mis väljendab Ühenduse kindlat otsust propageerida kogu rahvastiku hulgas teadmiste kõrget taset, pakkudes selleks laiaulatuslikku juurdepääsu pidevalt uuenevale haridusele. Tööhõivest lähtuva olukorra parandamiseks mõeldud poliitika - olenemata sellest, kas tegu on makromajanduspoliitika või konkreetse tööturust lähtuva tegevusega - peab moodustama osa sügavuti toimivast, pika-ajalisest strateegiast, mille vahendusel arendatakse kõigi Euroopa kodanike teadmisi ja oskusi.
Ühenduse uued tegevuskavad peavad kapitaliseerima kõiki nimetatud saavutusi. On selge, et tuleb teha kõik, rahuldamaks nõudmisi hetkel toimuva jätkamiseks, kuid samamoodi on vajalik töötada välja uue põlvkonna tegevuskavad, mida iseloomustavad:
eesmärkide piiratud arv,
suunatum tegevus, ja
moderniseeritud haldustegevus.
Üldisemalt väljendudes, tuleb teha kõik, et ehitada üles teabe-Euroopa, mida me kõik kahekümne esimesse sajandisse astudes vajame.
Avatud ja dünaamilise Euroopa haridustsooni järk-järguline ülesehitamine on üks peamisi juhtliine, millele käesolev Infobülletään põhineb. Kiiresti muutuvas maailmas peavad meie ühiskonnad pakkuma oma kodanikele suuremaid võimalusi teabe kättesaadavuse tagamiseks olenemata nende vanusest või sotsiaalsest seisundist. Just seepärast tuleb viidet hariduskeskkonnale vaaadata võimalikult avaralt, seda nii geograafilisest kui ka koosseisulisest aspektist. Sel moel luuakse raamistik, mis aitab koondada ponnistusi 1996.a. Euroopa Aasta juhtmõtteks olnud eluaegse õppimise idee realiseerimiseks. Eriti tuleb rõhutada Euroopa haridustsooni kolme dimensiooni: Euroopa kodanikud saavad võimaluse arendada oma teabefondi, samuti soodustab taoline tsoon kodanikutunde võimendumist ning tööhõivesobivuse arendamiseks vajalike oskuste omandamise läbi - see kõik on vajalik lähtuvalt meid ümbritsevast muutuvast töökeskkonnast ja selle korraldusest.
Taoliste uute eesmärkide lai ulatus nõuab omakorda hariduse, koolituse ja noorsootegevuse suuremat integratsiooni. Tegevusvaldkondade uus generatsioon peab keskenduma piiratud eesmärkide arvule:
Euroopa kodanike parem juurdepääs kõigile Euroopa haridusressurssidele;
nimetatud ressursside uuendamine; ja
heade haridustavade laiaulatuslik levitamine.
Visandatud on kuus peamist tegevussuunda: õppurite ja õpetajate suurem füüsiline liikuvus, virtuaalne mobiilsus ning uute info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate mitmekülgne kasutamine, Euroopa tasandil toimivate koostöövõrkude arendamine, keele- ja kultuuritundmise propageerimine, innovatsiooni arendamine läbi rahvusvahelisel partnerlusel põhinevate pilootprojektide, informatsiooni-, koolitus- ja noorsootegevussüsteeme puudutavate Ühenduse lähteinfoallikate ja poliitika jätkuv parendamine Liikmesriikides.
Taolist poliitikat toetavad Euroopa Ühenduse Asutamisleppe 126. ja 127.paragrahvis määratletud õiguslikud instrumendid. Ühenduse sätted väljendavad soovi suurema integratsiooni toetamiseks läbi järgmiste klauslite:
Tegevuskavade, koordineerimise ja järelvalve ühtne skeem aitab tagada üksikasjalike eesmärkide ning meetmete tüüpide kehtestamist, tava- ja eksperimentaaltegevuse ning heade tavade järgimist.
Leppe 126. ja 127.paragrahvil põhenevad kolm otsust määratlevad konkreetse raamistiku hariduse, koolituse ja noorsootegevuse valdkonnas toimuva tegevuse arendamiseks. Kõik nimetatud otsused sisaldavad koherentsi tugevdamisele ja heade tavade propageerimisele suunatud üldsätteid.
Infobülletään rõhutab Komisjoni taotlust suurendada Ühenduse tegevuse nähtavust, kontekste, milledest lähtuvalt tegutsetakse, ning ühenduse eesmärke. Selleks, et EÜ tegevus paremini silma paistaks ning arusaadavam oleks, parendatakse Ühenduse erinevate inimressursse puudutavate tegevuspoliitikate ühtivust ja järjepidevust, lisaks täiendatakse ja formuleeritakse süsteemaatilisemalt erinevaid hindamisprotseduure. Igapäevase tegevuse juhtimiseks esitab Komisjon ettepanekud asjassepuutuvatele osapooltele kõige lähemal tasandil vastu võetavate otsuste detsentraliseerimiseks. Komisjon pakub välja võimalused abistruktuuride ning tegevuse juhtimise paremaks korraldamiseks ja levitamiseks, ning protseduuride lihtsustamiseks, kusjuures see kõik peaks aitama kaasa kasutajasõbralikuma Ühenduse toetuse kujundamisele.