ROHELINE RAAMAT

ELU JA TÖÖ INFOÜHISKONNAS:

1. Me elame info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) arengust ja üha laialdasemast rakendamisest tingitud tehnoloogiliste muudatuste ajaloolisel perioodil. See protsess erineb kõigist eelnenuist ning on ka kiireim kõigest kogetust. See toon endaga kaasa tohutu potentsiaali rikkuste, kõrgema elatusstandardi ja parema teenindamise loomiseks.

2. IKT-d moodustavad juba praegu lahutamatu osa meie elust, tuues meile koju, tööle, igale poole mujale kätte vajalikud töövahendid ja teenused. Infoühiskond pole mitte enam kauge tulevik, vaid igapäevaelu reaalsus. See lisab sellele ühiskonnale, mida meie tunneme, uue, üha suurema tähtsusega dimensiooni. Nii toodete kui ka teenuste valmistamine hakkab üha enam ja enam enam lähtuma teabest.

3. Siiski on IKT-de rakendamise kiirus riigiti, piirkonniti, sektorite, tööstusharude ja ettevõtete lõikes erinev. Asjast lähtuvad kasutegurid, mis väljenduvad heaolus, ning kahjulikud momendid, milleks on muudatustega kaasnev koormus, jaotuvad Liidu erinevate piirkondade ja inimeste vahel erinevalt. Loomulikult on inimesed mures ja nõuavad vastuseid oma küsimustele, mis on seotud IKT-de mõjuga. Nende põhiprobleemid saab kokku võtta kahe peamise küsimuse vormis:

esimene neist on seotud tööhõivega. Kas need tehnoloogiad mitte ei kaota rohkem töökohti, kui juurde tekib? Kas inimesed suudavad kohaneda muudatustega meie igapäevatöös?

teine küsimus on seotud demokraatia ja võrdsusega. Kas uute tehnoloogiate komplekssus ja kõrge hind ei aita mitte kaasa suuremate lõhede tekkimisele industrialiseeritud ja arengupiirkondade, noorte ja vanade vahel, nende vahel, kes oskavad ja nende vahel, kes ei oska?

Neile küsimustele vastuse andmiseks vajame avalikku poliitikat, mis aitaks meil tehnoloogilistest protsessidest võimalikult palju kasu lõigata, ning mis tagaks kõigile juurdepääsu Infoühiskonda, aga ka heaolupotentsiaali õiglase jaotamise. Käesolev Roheline Dokument ergutada Euroopa Infoühiskonna arenguga seotud debatile ning keskendub esmajärjekorras töö, tööhõive ja ühiskondliku kohesiooni organiseerimise võtmeküsimustele.

5. IKT-de kasutamine on viimase 50 aasta jooksul aidanud oluliselt vähendada informatsiooni salvestamise ja säilitamisega seotud tohutuid kulusid. Hetkel oleme tunnistajaks sarnasele kulutuste vähendamisele informatsiooni edastamisel. See on informatsioonileviku revolutsiooni alguspunkt. IKT-d kujundavad sel moel ümber igapäevatöö, ettevõtete ülesehituse ja lõpptulemusena kogu ühiskonna. Ettevõtted muutuvad lihtsaid ülesandeid täitvatest hierarhilistest ja keerukatest organisatsioonidest vähem tsentraliseeritud ja infovõrkudele orienteerituteks, kus täidetavad ülesanded on hoopis komplekssemad. Kõige edukamad ettevõtetest ühendavad IKT-d hariduse ja koolitusega ning rakendavad ühtaegu organisatsioonilise ümberkujundamisega integreeritud meetodeid. Taoliste meetmete rakendamisega kaasnevad aga mitmeid väljakutsemomendid:

neist esimene on teabe loomine ning teadlikkuse tõstmine töö uue organisatsioonilise, ühtaegu produktiivsuse ning oma tööga rahulolu kasvu võimaldava paradigma olemasolust.

teiseks momendiks on aidata SME-de, EÜ töökohtade generaatoritel, kasutada toimuvaid muutusi maksimaalselt ära konkurentsivõime tõstmiseks.

kolmas neist on töökeskkonna lepingulise raamistiku kaasajastamine, leidmaks meetodeid ja vahendeid paindlikkuse ja turvalisuse ühendamiseks.

6. Viimaste kümnendite jooksul on Euroopas toimunud aeglane, kuid kindel tööhõive kasv. IKT-de rakendamine ei näi olevat muutnud uute töökohtade tekkimise kiirust. Kui üldse midagi toimunud on, siis on kasv olnud suunatud tööde intensiivsusele. IKT-de rakendamine on avaldanud tohutut mõju tööga seotud oskustele esitatavatele nõuetele, tööhõivepoliitika on hakanud pöörama rohkem tähelepanu inimressurssidesse tehtavatele investeeringutele. Seda rõhutab eriti juba toimib ühtimatus oskuste pakkumise ja nõudluse vahel - kahel eri kiirusel tegutsev tööjõuturg.

pidamaks sammu järgnevatel aastatel eesootava jätkuva tehnoloogilise arenguga, vajab Euroopa hariduse ja koolituse kiiret uuendamist vastavalt toimuvale IKT revolutsioonile.

haridussüsteem tuleb ümber kujundada nii, et õpetamise asemel toimuks õppimine. Ettevõtted peavad pakkuma võimalust õppida läbi praktiliste toimingute. Töötutele tuleb pika-ajalise töötuste ja oskuste kaotamise asemel pakkuda ümberõpet.

7. Majandusliku ja sotsiaalse kohesiooni tugevdamine jääb Liidu esmatähtsaks eesmärgiks. Liikumine ühe inimese kohta saadava suurema sissetuleku suunas on Liikmesriikides olnud positiivne kuid aeglane, samas kui ebavõrdsus samade Liikmesriikide erinevate piirkondade vahel on aja jooksul kasvanud. IKT-d võivad regionaal- ja kohaliku arengu toetamisel ning integratsiooni ja suuremate õiguste propageerimisel olulist rolli mängida, peamiseks küsimuseks on võimaluste maksimaalne ärakasutamine ning uute riskitegurite minimeerimine kohesioonil.

esmaseks ülesandeks on jälgida, et telekommunikatsioonide liberaliseerimine toimuks kiiresti ja täismahus kogu Liidu ulatuses ning et uued regulatsioonid toetaksid igati eesmärkide kohesiooni.

teiseks ülesandeks on Strukturaalfondide ja Infoühiskonna tegevuspoliitika tihedam integreerimine, mis võimaldaks stimuleerida kaasaegsete IKT-de kättesaadavust ja kasutamist. Kohalike üksuste ulatuslikuma kaasamise protsess kohaliku ja reginaalse tööhõive vahendusel võib kujuneda uue, töömahukama ning inimressurssidele orienteerituma kohesioonipoliitika väljatöötamiseks.

kolmandaks ülesandeks on tagada Infoühiskonna muutumine abivahendiks inklusiivse ühiskonna loomiseks. Infoühiskond peaks olema suunatud inimestele, selle kasutajaks peaksid samuti olema inimesed ning just inimesed peaksid kasutama infot kui jõumehhanismi, selle asemel, et tekitada ebavõrdsust infost rikaste ning infost vaeste vahel.

8. Meetodid, mida me rakendame Infoühiskonna arendamiseks, meie ajal läbi viidavad kõige vundamentaalsemad muudatused, peavad sisaldama ideid ja väärtusi, mille põhjal toimub Euroopa Liidu kujundamine. Kõik nimetatud ideed ja väärtused peaksid selleks, et võita ja välja teenida võimalikult paljude Euroopa kodanike toetust, olema läbipaistvad. Nimetatud eesmärgi saavutamiseks kutsub Komisjon kõiki asjast huvitatud osapooli mõtlema võimalustele Euroopa Infoühenduse arendamisele suunatud ühtsete põhimõtete formuleerimiseks.