Kesk- ja Ida-Euroopa riigid teel infoühiskonda: kakskümmend seitse ideed Euroopa initsiatiivide tarvis

Tegevusplaan

Pilootprojektide roll infoühiskonna arendamisel

Mitte keegi ei oska ette ennustada, milline hakkab infoühiskond tulevikus välja nägema. See, mis tänasel turul näib võitja olevat, võib homme täielikult läbi kukkuda. Hetkel vähelubavana tunduv uus leiutis võib osutuda äärmiselt edukaks. Pilootprojektid kujutavad endast infoühiskonna uute toodete ja teenuste arenguprotsessi lahutamatut osa.

Pilootprojektid:

Lisaks sellele, et pilootprojektid kujutavad endast kasulikku ettevõtmist katsetaja jaoks, saab nende teostamisest kasu ka ühiskond tervikuna. Tehnoloogiat on võimalik testida ja täiendada reaalses elukeskkonnas. Võimalikuks saab õiguslike ja regulatoorsete probleemide lahendamine, aga samas kõrvaldatakse ka sotsiaalsed ja poliitilised uue tehnoloogia kasutuselevõttu takistavad tegurid.

Pilootprojektid ning Kesk- ja Ida-Euroopa riigid (/CEEC/KIER)

Äriühingute jaoks kujutavad pilootprojektid endast võimalust ettevõtete globaalse konkurentsi mastaapides nende konkurentsivõime säilitamiseks vajalike produktiivsustarvikute testimiseks ja täiendamiseks. Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (SME/VKE) on CEE riikide majanduse seisukohast eriti olulised, kuna annavad võimaluse ettevõtlike inimeste talendi rakendamiseks – ning toimivad seega katalüsaatorina tööhõive ja elatusstandardite kasvule. Selle valdkonna puhul on eriti oluline anda ettevõtetele, kelle jaoks kapitali ja tööjõu kättesaadavus on suhteliselt piiratud, võimalus osaleda uute tehnoloogiate arendamisel.

Riiklike ettevõtete jaoks võivad uued tehnoloogiad samuti produktiivsuse ja kvaliteedi mõõdupuudena toimida. Lisaks sellele on CEE riikide valitsuste jaoks eluliselt tähtis arendada oma andmesidesuutlikkust suhtlemisel teiste administratiivüksustega, kuna just taolised süsteemid moodustavad tänapäeval Euroopa Liidu igapäevategevuse keskse struktuuri. Seega kujutavad CEE riikide avaliku sektori pilootprojektid endast nende riikide liitumiseelsete strateegiate olulist elementi. Üldiselt kiirendavad need Lääne- ja Ida-Euroopa majandusliku ühtlustamise tagamiseks vajalike tehnoloogiliste infrastruktuuride arengut.

Nii avaliku kui ka erasektori pilootprojektide puhul on lõplikuks kasusaajaks kodanik. Pilootprojektid aitavad kaasa uute toodete ja teenuste pakkumisele ning parandavad olemasolevate kvaliteeti või kättesaadavust. Nad aitavad valitsust lihtkodanikule lähemale tuua ning vähendavad avaliku administratsiooni ülalpidamiskulutusi ja muid koormisi.

Tegevusplaan infoühiskonna pilootprojektide läbiviimiseks CEE riikides

Infoühiskond on ka CEE riikide jaoks suurim prioriteet konkurentsivõime ning avaliku administratsiooni efektiivsuse tõstmisel. Vaatamata sellele, et vaja on vastu võtta veel nii mitmeidki poliitilisi otsuseid, ning tööks olemasolevad rahalised ressursid on vägagi piiratud, on äärmiselt oluline edastada avalikkuse teadlikkuse tõstmiseks vajalikke positiivseid signaale infoühiskonna kohta. Just sel põhjusel ongi tegevusplaanina koostatud käesolev ideede kogum, mida on võimalik üsna lühikese aja jooksul realiseerida.

Tegevusplaani raames on määratletud kakskümmend teemat, mis peaksid katma valdkondi, kus pilootprojektid peaksid eriti edukaks osutuma. Siiski kujutavad need soovitused endast pigem ettepanekuid, mille põhjal projekte kujundama hakata, mitte rangeid ettekirjutusi. Oluline on küllalt suure paindlikkuse säilitamine, kuna infoühiksond on juba oma olemusel voolav ja pidevas muutumises. Iga riik peab oma konkreetsed prioriteedid ise paika panema. Oluline nõue on, et infoühiskonna praktilist kasutamist demonstreerivate initsiatiivide käivitamine toimuks koheselt, kuna sel moel on võimalik toetada ka vajalike poliitiliste otsuste tegemist.

Tuleks igati rõhutada, et tegevusplaan on orienteeritud Euroopa tasanditel toimivate koostööprojektide läbiviimisele. See on mõeldud täiendusena riiklikele infoühiskonna programmidele, mitte nende asendajana. See tähendab, et igale osalevale riigile jääb vabadus omaenda riiklikest strateegiatest ja poliitilistest eesmärkidest lähtumiseks. Samuti on igal riigil vaja olla loominguline pilootprojektide finantseerimiseks vajalike sumade leidmisel, kuna ettepanek on, et tegevusplaan poleks mitte uus rahastamise allikas, vaid projektide realiseerimist toetav ja soodustav struktuur.

Iga üldine teema sisaldab mitmeid juba välja töötatud spetsiifilise iseloomuga projektettepanekuid. Mõningatel juhtudel on piisava finantseerimise tagamiseks ja sobivate partnerite leidmiseks vaja teha lisatööd. Nimetatud üldteemad peaksid kaasa aitama ka teistes valdkondades tehtavate projektettepanekute esitamisele.

Selleks, et pilootprojektid oleksid võimalikult tulemuslikud, tuleb teha ära suur töö projektettepanekute esitamise korraldamisel, rahastamise koordineerimisel ning tulemuste levitamisel. Sel eesmärgil soovitatakse asutada CEEC-EL ühissekretariaat, mille ülesandeks oleks CEE riikides läbiviidavate infoühiskonda puudutavate pilootprojektide koordineerimine.

Tegevusplaanis skitseeritud pilootprojektid peaksid toimima suunanäitajatena, ning demonstreerima uute info- ja sidetehnoloogiate kasutamise võimalusi nii avalikus kui ka erasektoris. Projektide edukaks realiseerimiseks on vaja, et:

Kasutajad oleksid taoliste projektide planeerimise ja realiseerimisega seotud algusest peale;

Kõik projektid oleksid majanduslikult elujõulised ka peale rahastamise lõpetamist, st. oleksid isemajandavad;

Projektide tulemusi levitataks nii suurele publikule kui võimalik, kuna nii saab võimalikuks edukate tulemuste ülevõtmine ka muudes valdkondades, ning teised saavad projektis osalenute kogemustest õppida.

On tehtud ettepanek teha pärast projekti esimese tegevusaasta lõppu kokkuvõte kõigist projektidest, hindamaks sel moel kõigi projektide tulemit. Sel moel on saadud kogemuste valgusel võimalik täpsemalt häälestada erinevate initsiatiivide tegevust tulevikus. Nii saab võimalikuks majanduslikult eduka infoühiskonna ehitamine kogu Euroopas.

4. Piloottegevus infoühiskonna rakendamisel: 27 teemat Euroopa initsiatiividele ja tegevusele

TEADLIKKUS

EL-CEEC Sekretariaat – MISAC

Globaalne Projektkokkuvõte – GIP

Juurdepääs andmetele ja ekspertiisile Euroopas – ADE

CEE riikide teadlikkuse nädal 96/97

EL T&A Programmide infopäevad

Teadlikkuse tõstmise seminarid keele ja infoühiskonna teemadel

Ühenduse Innovatsioonikeskuste kaasliikmed – FEMIRC

MAJANDUS

Euroopa Elektronkaubanduse Strateegiline Initsiatiiv – ESIEC

MARIS Tegevus Balti merel – MARIB

Euroopa Kommertskoja Infovõrk – ECCN

Multimeedia tegevusgrupi infovõrk – Magnet

Uurimus infoühiskonda tehtavaid investeeringuid takistavate tegurite kohta

Infoühiskonna mitmekeelne toetamine

ITEA auhind

Telemaatilised rakendused kaubaveol

Telemaatilised rakendused keskkonna hüvanguks

AVALIKKUSE HUVID

Euroopa Kohalike Omavalitsuste Infovõrk – ELAN

Euromeetodi pilootprojektid CEE riikides

Euroopa Geograafiline Infosüsteem – EGIS

Üle-Euroopaline Teadusvõrk – TEN-34

Euroopa koolide võrk – WFSE

Videoloengud Euroopa ülikoolides – VILEC

Euroopa Arvutijuhiluba – ECDL

Sihtkohas osutatavad telemeditsiiniteenused – TEMEP

Euroopa Tervisekaart – EHC

Kultuuridevaheline haridus ja koolitus TEL*LINGUA

Telemaatika õpetajate õpetamisel: REM, Trends, T3