1.1. Iirimaa on oma Euroopa partneritest info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate (ICTd) lülitamisel esimese ja teise tasandi hariduse koosseisu oma partneritest oluliselt maha jäänud. Vajadus integreerida infotehnoloogia õppimise ja õpetamisega kogu õppekavade lõikes kujutab endast riikliku ülesannet, mille täitmine on vajalik Iirimaa tulevase majandusliku heaolu huvides. Uue Milleeniumi tegevusprogrammi kohaselt võtab valitsus endale kohustuse antud küsimusega tegeleda ning saavutada arvutioskus kogu koolisüsteemis. Käesolev dokument, mille koostamisel on aluseks võetud Juhtgrupi ekspertide töö, sisaldabki nimetatud eesmärgini jõudmiseks vajalikku mitmekülgset ja uuenduslikku programmi.

Aastani 2001 kestev ja summas £ 40 miljonit avaliku sektori summasid investeeriv programm Koolide IT 2000 Projekt suunab oma tegevuse järgmistele valdkondadele:

ressursid ja infrastruktuurid klassiruumides
õpetajate oskuste arendamine ja toetamine
poliitika ja teadustöö

Schools IT 2000 peamine eesmärk on koolide, vanemate, kohalike omavalitsuste, kolmanda astme institutsioonide ning avaliku ja erasektori organisatsioonide ühendamine projekti eduka realiseerimise nimel. Valitsuse poolt projekti investeeritud summat, £ 40 miljonit, täiendavad ja toetavad oluliselt projekti partnerite tehtud panused. Nii näiteks teatas Telecom Eireann 16.septembril 1997.a., et investeerib järgmise kolme aasta jooksul £ 10 miljonit ICT-de integreerimiseks esimese ja teise astme koolihariduse osana, ning see on ilmselt üks märkimisväärsemaid kohustusi, mis partnerid sellesse programmi on teinud.

1.2. Koolid IT 2000 on selged eesmärgid paika pannud 2001.aasta lõpuni. Valitsuse poolt projekti suunatud investeeringud toimivad muutuseid esile kutsuva katalüsaatorina, toetades põneva programmi arendamist ja realiseerimist, mis annab kõigile Iirimaa esimese ja teise astme koolides võimaluse rikastada nii õppimist kui ka õpetamist, tehes seda ICT-sid hariduse saamisel võimalikult hästi ära kasutades. Sellal, kui programm on suunatud üksnes ICT-de võimalikule kasutamisele esimese ja teise astme haridustegevuses, saavad sellest kasu ka järgnevad ja ülikooliharidussektorid, kuna paranevad õpetaja-õpetatava suhted, rakendama hakatakse Internetil põhinevat suhtlemist ja informatsiooni levitamist. Lisaks on aru saadud, et ka kutseharidus- ja koolitussektoris on õppekavade, õppejõudude professionaalse arengu ja atesteerimise osas märkimisväärne areng toimunud. Selles sektoris toimuvat arengut võib vaadelda baasina, millelt hakatakse arendama häid tegevustavasid.

1.3. Käesolev dokument sätestab poliitilise raamistiku info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate (ICT-d) integreerimiseks esimese ja teise astme haridusse, aga ka Schools IT 200 Projekti strateegia laiemaks rakendamiseks. Dokumenti levitatakse võimalikult suures mahus nii avalikus kui ka erasektoris ning see on üles pandud ka osakonna koduleheküljele (http://www.irglov.ie/edu). Lisaks korraldatakse hariduspartnerite ja sotsiaalpartnerite tarvis seminar, samuti tehakse korraldusi, arutamaks Schools IT 2000 eesmärke ka teiste partneritega era- ja avalikust sektorist.

Selle protsessi eemärgiks on tagada valitsuse poolt haridusele eraldatud ICT lisaressursside arvelt võimalikult paremad haridusalased saavutused. Osakond tervitab kõiki asjast huvitatud isikute arvamusi.

1.4. Schools IT 2000 seostub tööga, mis on ICT-de kasutamisel Iiri koolides juba ära tehtud ning lähtub tegelikult juba varem loodud baasist. Taoliste vabatahtlike organisatsioonide, nagu Iirimaa Arvutikoolitusühing (CESI), muud õpetajaid koondavad ICT-de tugivõrgud ja aineõpetajate ühingud, pühendumist, loomingulisust ja oskusi hinnatakse ja tunnustatakse väga kõrgelt. Kasutatakse ka väärtuslikke kogemusi, mis on saadud Osakonna, NCCA, NCVA, NITEC (Riiklik Infotehnoloogiate Kasutamise Hariduskeskus), VEC, Koolituskeskuse, kolmanda astme institutsioonide ja üksikute koolide initsiatiivide ja tegevuse realiseerimisel. Samuti võetakse täies mahus arvesse seda tööd, mida on teinud õpetajate ametiühingud ja sellised grupid, nagu Leargas, European Studies Project Team, Transition Year Support Team, Leaving Certificate Vocational Programme Office, Leaving Certificate Applied Programme Support Service ja paljud teised. Lisaks on oma head tahet ja toetust läbi erinevate algatuste demonstreerinud vanemad, kohalikud omavalitsused, kolmanda astme kõrgkoolid ning avaliku ja erasektori organisatsioonid, keda selle eest samuti tunnustatakse. Tihedad sidemed luuakse hiljuti asutatud Iiri TechCorps’iga, mis soodustab koolide/erasektori vaheliste partnerluste arengut.

Kokkuvõtteks võib öelda, et antud valdkonnas juba tegutsevate üksuste kogemused on ka Schools IT 2000 jaoks äärmiselt väärtuslikud.

Schools IT 2000 peamine eesmärk on panna paika püsiv infrastruktuur, mis annab järgmised garantiid:

• kõigi koolide õpilastel on võimalus arvutioskuse omandamiseks ning enda varustamiseks infoühiskonnas osalemise oskusega
• õpetajaid toetatakse nende professionaalsete oskuste arendamisel ja uuendamisel, mis on vajalikud, kasutamaks ICT-sid kooli õppimiskeskkonna ühe osana

Järgnevad üksikasjalikumad eesmärgid, mis on seatud põhieesmärgi saavutamise toetamiseks.

• toetada kõiki Iirimaa esimese ja teise astme koole all-loetletu omandamisel:
  • juurdepääs koolitusmaterjalidele, õppekavadele ja tugimaterjalidele;
  • kahe aasta jooksul hangitakse koolile vähemalt üks multimeedia arvutisüsteem, mis on sobiva tarkvara abil ühendatud Internetiga, üldeesmärgiks riiklikul tasandil on 60 000 süsteemi;
  • kooli vajadusi määratlev tehnoloogiline plaan;
• jälgida, et vähemsoodsate piirkondade koolid nii linnas kui ka maal saaksid oma toetused kätte võimalikult varakult ning ei jääks maha nendest koolidest, kelledel on juurdepääs suurematele ressurssidele;
• eluaegse õppimise toetamise mudeli arendamine, levitamine ja rakendamine koolides koostöös raamatukogude ja kogukondlike arendusorganisatsioonidega;

• koolide toetamine vajalike seadmete, koolituse ja lisatoetuse hankimisel, eraldades lisaks valitsuse poolt eraldatud summadele lisaressursse;
• Poliitilise Nõustamis- ja Arengukomitee loomine, mille koosseisu kuuluvad kõik haridus- ja sotsiaalpartnerite esindajad;
• Tööstusliku Nõustamisgrupi loomine, mille vahendusel propageeritakse ja toetatakse ICT tööstuse poolt tehtavaid investeeringuid, valdavalt erasektorit ja haridusalaste ICT-de puhul ka avaliku sektori ettevõtteid;
• Soodusalustel pakutava Internetiühenduse jätkuv tagamine ja kasutamine koolides; koolid kasutavad nii Internetiteenuse pakkujate kui ka telekommunikatsioonifirmade teenuseid (Telecom Eireann on juba teada andnud, et pakub järgmise kolme aasta jooksul igale koolile teatud tasuda lairiba-kõrgsagedusliine ning Interneti tasuta kasutamise võimalust;

• viia ühe prioriteedina läbi õpetajate professionaalsete ICT arenguvajaduste analüüs;
• toetada kolledzheid ja üldhariduskoole ICT-de integreerimisel õpetajate eelkoolitusprogrammi;
• luua ulatusliku baasiga foorum, mis nõustaks õpetajaid töökohal ning rahuldaks nende ICT-de kasutamisega seotud õppimisvajadusi;
• arendada välja täielik, integreeritud ICT arenguprogramm realiseerimiseks töökohal ning soodustamaks algaja kujunemist eksperdiks;
• viia informatsioon ICT-de arengu kohta vähemalt 20 000 õpetajani Iirimaal;
• varustada Osakonna Inspektuur vajalike seadmetega ning anda neile eriväljaõpe, mis on vajalik nende rolli esiletoomisel, nõustades ja toetades õpetajaid ICT-dega seotud küsimustes ning võimaldades Schools IT 2000 raames edastavat paremat ülevaadet tehtud edusammudest;
• arendada partnerluses ICT professionaalsete institutsioonide ja riiklike atesteerimiskomisjonide (nt. Teastas, NCVA) või kolmanda taseme institutsioonidega välja õpetajate atesteerimissüsteem;
• toetada lõpetanutele korraldatavate, ICT-de hariduslikule kasutamisele suunatud programmide väljatöötamist ning otsida võimalust ICT-de kasutamise kui õppekava ühe osa lülitamist kõigisse õpetajate täiendkoolitusprogrammidesse;

• nõustada ja toetada koole otseselt ning aidata kaasa ICT-de integreerimisele koolide õppekavadesse;
• luua online-info-, nõuande-, tugi- ja levitusvõimalused;
• arendada umbes 40 koolist koosneva pilootgrupi põhjal välja mudel ICT parimaks kasutamiseks klassiruumis;
• levitada kõigis koolides informatsiooni parimate õppekavatoodete ja tavade kohta;
• luua Schools IT 2000 baasil vähemalt 10 koolituskeskust, mis koole regionaalsel tasandil toetaksid.

Jõudmast sealt, kus me oleme praegu, olukorda, kus ICT-d on iga kooli tegevuse lahutamatuks osaks, kujutab endast tõelist väljakutset. Valitsuse poolt 2001.aasta lõpuni eraldatud £ 40 miljonit aitab kindlasti teha suuri edusamme.

Schools IT 2000 kõige olulisemate tulemuste hulka kuulub kaasaegne ja mitmekülgne üleriigiline tegevuspoliitika, mis reguleerib ICT-de rolli koolis ning mille üheks osaks on strateegiline tegevusplaan, millega on määratletud tegevused ja poliitika realiseerimiseks vajalikud ressursid. See koos koolide seadmebaaside arenguga, Internetiühendused, individuaalsete koolide tehnoloogiliste plaanide väljatöötamine, õppekava koostamiseks sobilikud materjalid ja professionaalse hariduse andmise, õpetajate nõustamise ja toetamise tugev raamistik loovad baasi, millelt lähtudes on võimalik ka tulevikus investeeringuid teha.

Schools IT 2000 areng põhineb partnerlusel. Taolise mitmeid eriharusid omava partnerluslähenemise kasutamise eesmärk on valitsuse poolt tehtud investeeringute võimendamine ning ICT-de haridusega integreerimise tulemuslikum planeerimine, finantseerimine ja realiseerimine nii projekti ajal kui ka selle lõppedes.

Partnerluse kõige olulisemaks mõõtmeks on nii Schools IT 2000 haridus- kui sotsiaalpartnerite osalus.

Riiklikul tasandil luuakse Poliitilise Nõustamise ja Arengukomitee, mille koosseisu kuuluvad nii haridus- kui ka sotsiaalpartnerite esindajad. Lisaks asutab Riiklik Haridustehnoloogia Keskus (NCTE) Tööstusliku Nõustamisgrupi, mille ülesandeks on propageerida ja toetada ICT tööstuse poolt tehtavaid investeeringuid hariduslike ICT-de toetamiseks valdavalt era- ja mingil määral ka avalikus sektoris. Hiljuti võttis Telecom Eireann endale kohustuse investeerida haridus- ja Teadusosakonnaga sõlmitud partnerluse selle osa raames £ 10 miljonit, mille abil soovitakse oluliselt kiirendada ICT-de integreerimist klassiruumidesse. Telecomi initsiatiiv pakub järgnevat:

tasuta Internetiühendus kõigile riigis asuvatele koolidele; - tasuta kõrgsagedus-lairiba ISDN liinid koolidele; - teatud mahus tasuta Internetikasutust kõigile riigis asuvatele koolidele; - abi Tehnoloogia Integratsiooni Initsiatiivi tingimustele vastavate arvutisüsteemide muretsemisel; - koolide toetamine spetsialiseeritud ja muude infoteenuste hankimisel ScoilNet projekti raames; - uute väljatöötatud tehnoloogiate katsetamine teatud arvus esimese ja teise astme koolides Koolide Integratsiooniprojekti raames.

Samuti toimub tihe koostöö organisatsioonidega NCTE ja Iiri TechCorps (mis juba realiseerib programmi, mille koosseisu kuuluvad mitmed Schools IT 2000 samalaadsetega sarnanevad elemendid).

Lisaks riiklikul tasandil toimuvale arengule on Schools IT 2000 oluliseks mõõtmeks ka partnerlused koolides, kohalikud ja regionaalsel tasandil toimuvad, õpetajaid kaasavad üritused; kohalikud omavalitsused; kolmanda astme institutsioonid ning avalikus ja ka erasektorist pärinevad organisatsioonid.

5.1.1. Tehnoloogiliste infrastruktuuride arendamine, mis hõlmab:

• tehnoloogiate integreerimise süsteemi, mille abil tagatakse 2001.aasta lõpuks vähemalt 60 000 multimeediaarvuti olemasolu Iirimaa koolides;
• kõigi Iirimaa koolide Internetiühendust järgmise kahe aasta jooksul.

5.1.2. Oskuste infrastruktuuri arendamine, mis hõlmab:

• ICT-de kasutamise professionaalsete oskuste edastamist vähemalt 20 000 õpetajale;
• Kaugkoolitusprogrammide loomine, mis võimaldavad õpetajatele vaba juurdepääsu paindlikule ja säästlikule ICT koolitusele;
• ICT-de kasutamise lülitamine kõigi õpetajakutset kaaluvate üliõpilaste teenistuseelse õppekava koosseisu.

5.1.3. Toetavate infrastruktuuride arendamine, mis hõlmab:

• Koostöös Riikliku Õppekavade Koostamis- ja Hindamisnõukoguga (NCCA) esitatavat sissejuhatavat ülevaadet uuendustest õppekavade koosseisus, mis on suunatud õppimistulemuste parandamisele läbi ICT-de kasutamise klassis;
• Omaenda tehnoloogilisi tööplaane ja ICT-de kasutusprogramme väljatöötavatele koolidele suunatud üleriigiline nõustamis- ja tugivõrk;
• Iiri õppekavadele kohandatud multimeediatoodete ja töövahendite arendamise tugivõrgu loomine;
• Multimeediatooteid ja töövahendeid sisaldava, õppekavade koostamiseks vajalikke ressursse arvestava kogumi loomine koolidele projekti jooksul.

5.2. Schools IT 2000 juhtimispõhimõtted

Konkreetsete initsiatiivide ja realiseerimiseks vajaliku lähenemise valikul on rakendatud erinevaid juhtimisprintsiipe, millede tuletamisel on lähtutud kättesaadavatest uurimisandmetest.

• Oluline on vajaliku tehnoloogia, nt. arvutisüsteemid ja Internetiühendus, kättesaadavus koolidele.
• Tehnoloogia soetamisel tuleb lähtuda vastavate tehniliste oskuste arendamise ja toetamise vajadusest.
• ICT-d tuleb muuta esimese ja teise astme õppekavade lahutamatuks osaks ning seega peavad õpetajatele olema kättesaadavad kõrgekvaliteedilised toetavad materjalid, kaasa arvatud tarkvara.
• Ei ole ühtset valemit, millest ICT-de integreerimisel klassiruumide ja õppekavadega lähtuda. Koolides kasutatavate tehnoloogiate olemus ja tase sõltuvad hariduslikest prioriteetidest, mis koolid on enda jaoks määratlenud.
• Iga kooli tuleb toetada neile iseloomuliku tehnoloogilise plaani väljatöötamisel, mis sisaldab ka kooli arenguplaani laiemaid hariduslikke suunitlusi.
• Määratlemaks Iiri koolidele kõige paremini sobivaid tehnoloogilisi uuendusi, tuleks kasutada eksperimentaallähenemist (piloodid).
• Vaja on välja töötada head mehhanismid pilootprojektide tulemuste levitamiseks.
• ICT-de edukaks rakendamiseks klassiruumi tasandil on äärmiselt oluline kohalik toetus ja infovahetus õpetajate vahel.

6.1. Schools IT 2000 püstitatud eesmärkide saavutamiseks on vaja tegevuse efektiivset koordineerimist. Taolise koordinatsiooni tagamiseks pannakse riiklikul ja regionaalsel tasandil paika järgmised struktuurid:

• Haridus- ja Teadusosakonna juures asuv Hariduslike ICT-de Koordinatsiooniüksus, mille kanda on osakonna raskuspunktina ICT-dega seotud haridusküsimustes.
• Riiklik Haridustehnoloogia Keskus (NCTE) Dublini Ülikoolis, mis juhib Schools IT 2000 realiseerimist, aitab välja töötada ICT poliitika realiseerimiseks vajalikke ettepanekuid (nende läbiarutamine ja kinnitamine on Haridus- ja Teadusministeeriumi ülesanne) ning nõustab Haridus- ja Teadusosakonda poliitilistes küsimustes.
• Schools IT 2000 baasil luuakse vähemalt 10 koolituskeskust, millede ülesandeks on koolide toetamine regionaalsel tasandil. Iga keskuse juured määratakse tööle täiskohaga IT nõustaja.

Haridus-ICT-de Koordinatsiooniüksus on loodud Haridus- ja Teadusosakonna juurde.

Nimetatud üksuse üleanded on järgmised:

• hariduslike ICT-dega seotud küsimustega tegelemine osakonna tasandil;
• tegutsemine osakonna ja NCTE vahelise sidepidajana ning Ministri ja osakonna töötajate nõustamine ja toetamine;
• Haridus- ja Teadusosakonna tööks vajalike sisendite hankimine nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil ja diskussioonide korraldamine ICT teemadel;
• Teiste osapoolte poolt Osakonnale tehtud ettepanekute hindamine;
• ICT teemadel saabunud parlamentaarsetele küsimustele, kirjadele ja telefonipäringutele vastamine.

Hetkel luuakse Haridus- ja Teadusosakonna egiidi all Riiklikku Haridustehnoloogia Keskust (NCTE). NCTE-le pakub peavarju Dublini Ülikool. Selle nõustav roll laieneb ka väljapoole ICT-de kasutamist koolis, ning katab kõiki ICT valdkondi, kaasa arvatud küsimused, mis võivad tekkida seoses kolmanda tasandiga, edasise ja täiskasvanute haridusega, võttes arvesse ka eluaegse õppimise arendamise mudeleid, millede väljatöötamine kujutab endast vastust areneva infoühiskonna nõuetele.

NCTE lähteülesanded on järgmised:

• töötada välja Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogiatega (ICT-d) Iiri haridussüsteemis seotud ettepanekud poliitilised ettepanekud, mis esitatakse läbi vaatamiseks ja kinnitamiseks Haridus- ja Teadusministrile;
• nõustada Haridus- ja Teadusministrit küsimustes, mis on seotud ICT-de kasutamise arenguga Iiri haridussüsteemis;
• juhtida riiklikul tasandil kõiki Schools IT 2000 rakendamisega seotud aspekte, kaasa arvatud vajalike seadmete hangete korraldamine;
• informatsiooni kogumine ICT-de haridussüsteemis kasutamisel tekkivate küsimuste lahendamiseks korraldatavate riiklike ja rahvusvaheliste foorumite korraldamiseks, konkreetsemalt Inglismaa vastavate süsteemidega tehtav koostöö antud küsimuses;
• hariduslike ICT-dega seotud mitme-agentuuriliste initsiatiivide propageerimine (kaasa arvatud Tööstuslik Nõustamisgrupp, mis propageerib ja toetab ICT tööstuste, valdavalt erasektori ja mingil määral ka avalik-õiguslike asutuste poolt tehtavaid investeeringuid ICT-de arendamiseks, ning jälgimine, et taolistest investeeringutest maksimaalne tulu tõuseks);
• Iirimaa aktiivne osalemine ja kasusaamine käigusolevatest ja planeeritavatest EL ICT-dega seotud algatustes;
• Tegutsemine EL institutsioonide, teiste liikmesriikide ja teiste Iirimaalt pärit osapoolte kontakt-, koordineeriva ja informeeriva üksusena;
• EL üleskutsetele reageerivate hariduslike konsortsiumite tegevuse soodustamine, ning nende nõustamine taotluste koostamisega seotud küsimustes;
• Haridusliku tarkvara testimine/hindamine ning kursisolek haridusliku tarkvara väljatöötamisega seotud ICT pilootprojektidega nii Iiri- kui ka välismaal;
• Suhtlemine samadel eesmärkidel tegutsevate üksikisikute gruppide või organisatsioonidega nii Iiri- kui ka välismaal;
• Avaliku huvi õhutamisele suunatud funktsioonide täitmine lähtuvalt ICT-de kasutamisest Iiri haridussüsteemis eeldusel, et vastavad valdkonnad ühtivad programmi eesmärkidega.

NCTE juhtimisega tegeleb Haridus- ja Teadusministri poolt kohale määratud juhtkomitee. Juhtkomiteed toetab tema töös Poliitiline Nõustamis- ja Arengukomitee, mille koosseisu kuuluvad kõigi haridus- ja sotsiaalpartnerite esindajad.

Keskus koostab kord aastas aruande tehtud töö kohta. Samuti antakse välja infolehte, mis sisaldab ülevaadet iga Schools IT 2000 elemendi osas tehtud edusammudest. Andmaks projektis osalevatele koolidele ja haridussüsteemile tervikuna võimalust asjade käiguga kursis olla, korraldatakse kord aastas infokongress. Hariduskeskuse ja koolide tasandil korraldatakse erinevate initsiatiividega seotud isikutele vastavalt vajadusele seminare ja infoüritusi.

Keskuse koosseisu kuulus 1997.aastal kuus töötajat:

• direktor
• Õpetajate oskuste initsiatiivi koordinaator
• Koolide integratsiooniprojekti koordinaator
• ScoilNet’i koordinaator
• Tehnoloogiate Integratsiooniinitsiatiivi koordinaator
• Vastuvõtutöötaja/sekretär.

Ühtsuse ja raha aruka kasutamise tagamiseks on tehtud ettepanek, et NITEC (Riiklik Haridusinfokeskus) ühineks uue organisatsiooni loomise hetkel NCTE-ga. 1998.aastal või siis vastavalt sellele, kuidas Schools IT 2000 hoogu kogub, on vaja palgata lisapersonali.

NCTE personali koosseisu kuuluvad haridustöötajad (põhiliselt õpetajad), kogenud IT töötajad ja administraator/haldustöötaja. NCTE personal teeb Schools IT 2000 raames kohalike tegevuste toetamisel väga tihedat koostööd hariduskeskustega.

Koolituskeskustel on Schools IT 2000 projekti edu tagamisel mängida väga oluline roll. Nende ülesandeks on NCTE tööde toetamine, pakkudes sel eesmärgil regionaalsel tasandil juhtimisabi, koolitust ja tuge, kaasa arvatud on-line tugisüsteemid, ning andes korrapäraselt tagasisidet edusammudest ja tekkivatest probleemidest.

Iga koolituskeskuse juurde määratakse täiskohaga nõustaja (õpetaja, kes suudab tõestada oma ICT staazhi) ning talle tehakse ülesandeks ICT koolituse, nõustamis- ja tugiteenuste kõigile temale kinnistatud piirkonnas asuvatele koolidele.

Hetkel on plaanitud, et Schools IT 2000 elluviimiseks määratakse kohale vähemalt 10 nõustajat. See, milliste keskuste juurde nõustajad määratakse, jääb NCTE otsustada ning milline töökoormus nõustajatele osaks saab – vastavad otsused tehakse sedamööda, kuidas projekt hoogu võtab. Juhul, kui säärane vajadus tekib, korraldab NCTE kohale määratud IT nõustajatele ka tööks vajalikud koolituskursused. Iga koolituskeskus, mille juurde on tööle määratud nõustaja, peab otsima võimalusi koostöö tegemiseks kolmanda taseme kõrgkoolide ning teiste huvitatud osapooltega (nt. raamatukogud). Kokkuvõtteks võib öelda, et Schools IT 2000 püüab koolituskeskusi igati toetada, nii et neist kujuneksid ühiskonna võtmeressursid, mille vahendusel õpetajad ja ka teised saaksid võimaluse kasutada hariduslike ICT-dega seotud ressursse, tugiteenuseid ja koolitust.

Tehnoloogia Integratsioonialgatus (TII);

Õpetamisoskuste initsiatiiv (TSI);

Koolide Tugiinitsiatiiv (SSI):

ScoilNet
Koolide Integratsiooniprojekt (SIP)

Tehnoloogia Integratsioonialgatuse eesmärgiks on tagada vähemalt 60 000 multimeediaarvuti olemasolu Iiri koolides 2001.aasta lõpuks. Sel eesmärgil käivitatakse kaks faasi:

1.faas: tunnistamaks vajadust kiiresti edusamme teha, aidatakse arendusprogrammi esimese etapina igal koolil 1999.aasta lõpuks muretseda vähemalt üks multimeediarakenduste kasutamiseks valmis arvuti, millel on olemas Internetiühendus. Selle faasi eesmärgid on järgmised:

• Kooli tasemel toimuva tehnoloogilise planeerimise toetamine, andes multimeediat mitteomavatele koolidele võimaluse tehnoloogiliste potentsiaalide võimaluste uurimiseks ja kogemiseks;
• Anda Interneti-ühendust mitteomavatele koolidele võimalus projektis täiel määral osaleda, varustades neid on-line NCTE lingi ja mitmete WWW vajalike haridusteemaliste kodulehekülgedega;
• Õhutada juba multimeediatehnoloogiaid ja/või Internetiühendust omavaid koole ICT-d edasi kasutama ja arendama, toetades neid esmavajaduste rahuldamiseks vajalike süsteemide muretsemisel.

2.faas: NCTE töötab välja mehhanismid, toetamaks koole ICT seadmete infrastruktuuride loomisel projekti käigus. Eesmärgiks on saavutada olukord, kus üleriigilise tehnilise baasi moodustavad 2001.aasta lõpuks vähemalt 60 000 multimeediaarvutit; taolise situatsioonini jõudmiseks tehakse koostööd kõigi projektis Schools IT 2000 osalevate partneritega.

Kõik viimasel ajal koolidele ICT seadmete soetamiseks tehtud eraldised ja summad võetakse programmi poolt vastavas mahus arvele.

Kui arvestada ICT valdkonnas toimuvate muutuste hulka ja kiirust, on äärmiselt oluline, et koole nõustataks korrapäraselt tehnoloogia arenguga seonduvate võimaluste osas. Selle tingimuse täitmiseks korraldab NCTE ekspertuurimuse, mille käigus püütakse saada ülevaadet tehnoloogiliste infrastruktuuride poolt koolidele praegu ja edaspidi pakutavate võimaluste kohta (seadmete valik, kasutamine). Nimetatud uurimus suunab TII elluviimist. Samuti täiendatakse seda regulaarselt.

7.3.1. Ülevaade TSI-st

Õpetajate professionaalne areng on rahvusvaheliselt määratletud peamise ICT koolidega integreerimise efektiivsust tagava tegurina. Sel põhjusel on ka viimaste ICT arengusuundade määramisel ühe prioriteedina välja toodud õpetajate koolitamine töökohal.

Üks NCTE töötajatest hakkab tööle täiskohaga TSI koordinaatorina. Koordinaatori esmane kohustus on luua foorum, mille eesmärgiks on tagada kõik võimalused teenistuseelse koolituse ja töökohal koolitamise liitmiseks Schools IT 2000 projektiga ning kõigi ICT-ga seotud õpetajate professionaalsele arengule suunatud ürituste (kaasa arvatud üritused koolitajate koolitajatele) pidevaks jälgimiseks ja arendamiseks. Foorumis osalevad Haridus- ja Teaduskeskuse, ülikoolide ja koolide, haridusasutuste, teiste kolmanda astme institutsioonide, koolituskeskuste, juhtivate ametkondade, õpetajate ametiühingute, lapsevanemate ja teiste (kaasa arvatud sellised atesteerimisõigust omavad institutsioonid, nagu NCVA ja Teastas) esindajad. Ühe prioriteedina nähakse professionaalse arenguvajaduste analüüsi korraldamist, mille abil soovitakse kindlaks määrata praeguse süsteemi vajakajäämised, kaasa arvatud geograafilised takistused arenguprogrammide kättesaadavusel.

Koordinaator kohtub kõrg- ja üldhariduskoolide esindajatega, arutamaks, kuidas ICT lülitamist teenistuseelsete õppekavade koosseisu oleks võimalik TSI toetusel ühiselt arendada. Esialgse kohaselt on eelkõige vaja kindlaks määrata prioriteedid, planeerida ning enne käivitamist läbi töötada vastavad pilootprojektid.

TSI tegeleb erinevate oskuste arendamise vajaduse ja koolituskogemuste õpetajatele kättesaadavaks muutmisega, samuti toimub oskuste pidev arendamine, mis võimaldab struktureeritud arengut algajast ICT kasutajast eksperdiks. On jõutud järeldusele, et hetkel eksisteerib vähemalt kolm erinevate vajaduste kategooriat, nimelt järgmised:

• ICT Oskuste ja Teadlikkuskoolitus, mis keskendub suuniste ja kogemuste andmisele arvuti, Interneti ja seonduvate tehnoloogiate kasutamise valdkonnas.
• Professionaalsete oskuste arendamine ICT valdkonnas on suunatud õppekavade koostamiseks ja üldinformatsiooni haldamiseks vajaliku konkreetse tarkvara kasutamisega seotud oskuste arendamisele rõhuasetusega ICT kasutamisele õppekava kindlates valdkondades.
• Pedagoogiliste oskuste arendamine, mis peaks andma tulemuseks õppimise läbi tegemise – kogu koolis ja kõigis klassides; suunatud eelkõige koolidele, kes osalevad Koolide Integratsiooniprojektis.

Suurem osa hetkel õpetajatele pakutavast ICT oskuste arendamise koolitusest langeb oskuste ja teadlikkuse kategooriasse ning see peab neile enesestmõistetavalt koolituse korraldajate ja Osakonna Arenguüksusega (ICDU) koostööd tegeva TSI koordinaatori töö vahendusel pidevalt kättesaadav olema.

Vajalike ICT seadmete hankimise ja erioskuste arendamise korraldamisega tegelevad samuti Osakonna inspektorid, kes sel moel täidavad oma rolli õpetajate nõustamisel ja teotamisel ICT küsimustes ning aitavad kaasa üleriigilise hinnangu andmisele Schools IT 2000 programmi edusammudele.

Schools IT 2000 tugistruktuuride oluliseks elemendiks on täiskohaga IT nõustaja kohalemääramine vähemalt kümnesse koolituskeskusesse. Umbkaudu pool iga nõustaja tööajast peaks kuluma TSI arendamisele ja teostamisele, sellal kui vähemalt sama palju aega peavad nad kulutama oma piirkonna koole ICT küsimustes nõustades ja toetades. Lisaks kinnistatakse igale nõustajale Koolide Integratsiooniprojekti raames vähemalt neli kooli ning nad kasutavad oma TSI koordinaatori abistamisel saadud kogemusi üldiste ICT koolitusprogrammide väljatöötamisel.

Professionaalsete arenguprogrammide realiseerimine toimub valdavalt läbi koolituskeskuste, kus osa kursustest viivad läbi nõustajad ise, vajadusel ostetakse lepingute alusel sisse lisateenused. Schools IT 2000 professionaalse arengu potentsiaal, millega peaks olema seotud ka tehnilise toetusega seotud jätkutegevus, realiseeritakse läbi partnerluse kolmanda astme haridusasutuste ja teiste organisatsioonidega.

Peamiseks eesmärgiks on ICT oskuste arendamisevõimaluste edendamine läbi paindlikku realiseerimist võimaldavate ressursside väljatöötamise, kaasa arvatud kaugkoolitus Interneti videote, CD-ROM’ide, jne. vahendusel. Sel moel annab TSI kõigile õpetajatele võimaluse säästlikuks ja tulemuslikuks ICT-ga seotud teemade omandamiseks.

Igale kategooriale on välja pakutud järgmine koolitusmudel:

• ICT Oskus- ja teadlikkuskoolitus: vähemalt üks õpetaja igast soovi avaldanud koolist saab koolituse, mille abil püütakse vastavalt Tehnoloogiate Integratsiooniinitsiatiivi (TII) esimesele etapil nõuetele arendada praktilist arvuti- ja seonduvate tehnoloogiate kasutusoskust. Koolitus keskendub lisaks ka Interneti kasutamisele ja sobiva koolitustarkvara valikulisele tutvustamisele. Uuritakse Euroopa Arvutijuhiloa kvalifikatsiooninõuete (ECDL) kasutamise võimalust koolitusmudelina. NCVA poolt välja töötatud näitlik atesteerimisstruktuur võib kujuneda ka piloot-tegevusel kasutatavaks mudeliks.
• Kutseoskuste arendamine: Olenevalt suurusest ja sektorist antakse teatud arvule õpetajatele igast koolist võimalus oma kutseoskuste parandamiseks; taolise koolituse puhul on suund võetud võimalusele tutvustada teatud tarkvarapakettide/toodete kasutamist õppekava osana, samuti tutvustatakse ICT-de rakendamise võimalusi õppekava konkreetsetes valdkondades. See oskuste arendamise kategooria rõhutab konteksti, milles õpetajad on tegevad kui ICT-de professionaalsed kasutajad.
• Pedagoogiliste oskuste arendamine: TSI koordinaatori esmane ülesanne on toetada ja arendada (i) õpetajate kutseühingute ja (ii) kolledzhite ja haridusasutuste rolli pedagoogiliste oskuste arendamisel. Paljud kommentaatorid on märkinud, et kõige tulemuslikumaks kujuneb pedagoogiline koolitus juhul, kui seda viiakse läbi klassiruumis. Seega oleks eesmärk sidustada õpetajate koolitajate tegevus koolieluga; esmajärjekorras soovitakse koolitada õpetajaid 40 Koolide Integratsiooniprojekti (SIP) pilootkoolist. Laiem taotlus on, et õpetajate ja nende koolitajate poolt ühiselt välja arendatud koolitusressursid kujuneksid mudeliks, mida ka teised koolid saaksid oma personali koolitamisel kasutada.

Lisaks kõigele eel-loetletule aitab TSI koordinaator kaasa koostöö arendamisele kolmanda astme institutsioonidega, suunates pedagoogiliste oskuste arendamist läbi koolituskeskuste infovõrgu (nt. hetkel töötab vastavat programmi EL ADAPT projekti raames välja Riiklik Kaugkoolituskeskus). Kõige olulisem eesmärk on anda kõigile õpetajatele olenemata nende füüsilisest asukohast võimalus ICT-de kasutamiseks pedagoogilise koolituse saamiseks; koolituse läbimist kinnitatakse vastavate ainepunktidega, mida on võimalik kasutada magistriõppes. Samuti on eesmärk sedalaadi koolituse lülitamine kõigi vastavate magistriõppekavade koosseisu.

TSI on vajadusel koolituskeskustele abiks arendus/oskusprogrammide läbiviimiseks vajalike ICT infrastruktuuride hankimisel. Samuti oleks vaja uurida võimalust õpetajate õppimisprotsessi soodustamiseks vajalike arvutisüsteemide hankimise mehhanismi loomiseks.

• Loodud on koolitusfoorum, mis annab nõu ICT-de kasutamise võimaluste kohta teenistuseelse ja töökohal toimuvas koolituse käigus;
• ICT-d moodustavad praegusest palju suurema osa õpetajate teenistuseelsest õppekavast;
• Loodud on järjepidev õppimisliin, mille üheks osaks on arenemine algajast ICT-kasutajast professionaaliks;
• TSI koordinaator on koostöös koolituskeskusega välja töötanud kaugkoolitusprogrammi, mis on valmis üleriigiliseks levitamiseks.

7.4.1. Koolidel on vaja kindlust, et neid toetatakse ja nõustatakse pidevalt küsimustes, mis on seotud ICT-de kasutamisega klassis. Igat kooli toetatakse tehnoloogilise plaani väljatöötamisel, mille abil toetatakse üldisema iseloomuga hariduslikke eesmärke. Taoliste tehnoloogiliste plaanide realiseerimisel on oluline, et koolidel oleks pidevalt olemas toetusmehhanismid seadmete igapäevaseks kasutamiseks. Töötatakse välja mehhanismid, mis tagavad koolidele Schools IT 2000 raames vajaliku toetuse. Üks võimalik näide taolisest mehhanismist on partnerlus kolmanda astme institutsiooni ja koolide grupi vahel, mille üheks osaks on institutsiooni poolt osutatav tehniline abi. Taolisi mehhanisme on vaga regulaarselt uuendada ja täiendada.

Koolide tugiinitsiatiivi koosseisu kuuluvad ka järgmised mõõtmed:

ScoilNet ja
Koolide Integratsiooniprojekt (SIP)

Algatuse keskjuhtimine on NCTE ülesanne, ning selle peamine eesmärk on ICT integratsiooni toetamine läbi järgmiste tegevuste:

• koolide nõustamine, informeerimine ja toetamine konkreetselt Schools IT 2000 ja üldisemalt IT küsimustes üldse;
• ICT-õppekavade on-line andmebaasi väljatöötamine;
• On-line referentsandmebaaside väljatöötamise toetamine läbi Haridus- ja Teadusosakonna, NCCS, NCVA ja teiste organisatsioonide vastava dokumentatsiooni hankimise;
• Hariduskeskkonnas toimuva suhtlemise parandamine;
• Kõiki koolitust töökohal käsitlevate (ICT koolitus kaasa arvatud) koolitus- ja toetusmaterjale pakkuvate on-line raamatukogude arengu toetamine;
• Koostöös erinevate huvigruppidega, kaasa arvatud tarkvaratootjad ja kirjastajad, Iiri koolides levitamiseks sobivate multimeedia toodete, kaasa arvatud iirikeelsed tooted, arendamise propageerimine;
• Suhete loomine UK, EL ja teiste rahvusvaheliste ICT projektide ja võrkudega.

ScoilNet tegevuse juhtimise eest vastutab täiskohaga töötav NCTE personali koordinaator. Vajadusel ostetakse lepingute alusel sisse välisabi. Initsiatiivi raskuspunktiks on ScoilNet kodulehekülje loomine. Initsiatiivi raames toetatakse ka osakonna, NCCA, NCVA, koolituskeskuste, kooliväliste haridusasutuste, nt. Youthreach, üksikute koolide ja teiste oma arvutivõrgul põhinevate ressursside arendamisel tegutsevate institutsioonide tööd.

Sedamööda, kuidas infoühiskond areneb, toimub õppimine järjest rohkem väljaspool formaalset süsteemi. Üheks ScoilNeti eeliseks on asjaolu, et vastavaid materjale ja informatsiooni on võimalik edastada mitte üksnes haridussektorile, vaid ka õppurite suuremale ringile. School IT 2000 tegevust võivad jälgida ja antud küsimustes oma arvamust avaldada võivad kõik, kellel on Internetiühendus.

ScoilNet töörühm pakub tehniliste toetust NCTE nõustamislehtede ja koolide jaoks koostatud juhiste näol, nt. alternatiivsed ICT infrastruktuuride rajamise võimalused koolidele, nõuanne andmekaitse ja varukoopiate küsimustes, hinnainfo, soovitused ICT-de optimaalseks kasutamiseks erihariduse kontekstis, kuidas luua Internetiühendust ja seda kõige paremini ära kasutada, kuidas luua oma kooli kodulehekülge, kuidas kaitsta end Interneti kaudu levivate kahjulike materjalide eest. Lisaks on tulevikus on-line versioonis saadaval üksikasjalikud tugimaterjalid Schools IT 2000 projekti kohta. Nende materjalide hulka kuuluvad poliitilised dokumendid, avalduste vormid, näitlikud koolide arvutitehnika soetamise plaanid, osalevate koolide raportid tehtud edusammude kohta, TSI koolitusressursid, jne. Kodulehekülg annab õpetajatele ja õpilastele soovitusi selle kohta, kuidas Internetist vajalikku informatsiooni leida ja maha laadida ning ka selle kohta, kuidas Iiri õppekavasid toetavaid materjale leheküljele üles panna.

Õpetajatel on võimalus ScoilNet-iga e-maili vahendusel suhelda ning nad saavad kiiresti vastused kõigile päringutele, mis nad seoses ICT-dega välja on saatnud. Taolise teenuse osutamiseks koondatakse küsimused, mida ICT-de kasutamise kohta kõige rohkem esitatakse, ning lisatakse neile vajalikud vastused.

ScoilNet töörühm töötab tihedas koostöös Iirimaa Arvutikoolitusühinguga ning teiste õpetajatele suunatud ICT infovõrkudega ning konsulteerib nendega enne ülalloetletud projektide realiseerimist. Nimetatud gruppide praktiliste kogemuste kasutamisest on kahtlemata väga palju kasu.

ScoilNet toetab NCCA-d, õpetajate ühinguid ja ainesektsioone, ning vajadusel ka üksikuid õpetajaid ja koole järgmistes küsimustes:

• materjalide väljatöötamine, mis on vajalikud, nõustamaks vastavaid institutsioone ICT-de õppekavadega integreerimise küsimustes;
• nimetatud materjalide (kaasa arvatud tunniplaanid) avaldamine Internetis.

Koolidel on eelnevalt kirjeldatud materjalide kättesaamiseks võimalik kasutada oma Internetiühendust ning linkisid teiste vajalikku haridusalast informatsiooni sisaldavate kodulehekülgedega.

Hetkel on üsna napilt tarkvara, mida oleks võimalik kasutada esimese ja teise astme õppekavade koostamisel. Paljud koolid on asunud looma omaenese ressursse ning neid ka Webis avaldama. ScoilNet hakkab tulevikus mängima võtmerolli Iiri koolides levitamiseks sobiva sisuga multimeedia määratlemisel. Projekt toimib koostöös õpetajate, pakettide sisu omanike ning kõrgekvaliteedilisi multimeedia tarkvaratooteid tootva tööstusega.

Lisaks ICT õppekavadega seonduvatele aspektidele aitab ScoilNet määratleda ja avaldada (Internetis või CD-ROM’il) erinevaid õppekavasid käsitlevaid materjale õpetajatele. Prioriteetide järjekord materjalide avaldamisel määratakse kindlaks koostöös NCCA, NCVA ja teistega.

Siia kuulub koostöö Osakonna ametkoolituse arendusosakonnaga ja teistega, kes on vajalikud konkreetselt ICT koolitus- ja tugimaterjale ning teenistuskohal omandatava koolituse alast üldinfot sisaldava on-line raamatukogu arendamisel.

Samuti toetatakse selle haru raames vastavalt vajadusele Interneti vahendusel ICT-alast kaugkoolitust.

ScoilNet aitab suuresti kaasa informatsiooni levitamisele ja suhtlemisele haridussektoris. Sel eesmärgil on välja pakkuda järgmised tegevused:

• Haridus- ja teadusosakonna kodulehekülje laiendamise toetamine nii, et sellele oleks võimalik paigutada praegusest suuremaid andmebaase ja dokumente (nende materjalide hulka kuuluvad tsirkulaarid, raportid, teated, koolide nimekirjad ja pingeread, jne);
• NCCA, NCVA ja teistest dokumentidest koosnevate on-line andmebaaside loomise toetamine;
• Oma kodulehekülge laiendada soovivate vabatahtlike koolitusgruppide toetamine;
• Piloot-tegevus sektorisiseste toimivate elektronlinkide rajamiseks (nt. on läbi nende linkide võimalik testida esimese ja teise astme koolide pilootrakendusi statistiliste andmete automaatseks edastamiseks osakonnale);
• On-line vestlusgruppide ja muude ICT-tegevusega seotud tegevuste organiseerimine läbi võrgu.

Võttes arvesse kogu materjali mahtu, mis osakonnal oleks võimalik webis avaldada, tuleks prioriteediks lugeda kõige nõutavamad materjalid. Interneti kasutamine informatsiooni levitamiseks ja haridussektori-siseseks suhtlemiseks aitab oluliselt säästa nii raha kui ka aega.

ScoilNet – Rahvusvahelised lingid

ScoilNet rajab lingid UK, EL ja teiste rahvusvaheliste ICT programmidega. Kuna mõlemas riigis toimub pidev areng, soodustavad hetkel juba eksisteerivad kontaktid Haridus- ja teadusosakonna ja UK Haridus- ja tööhõiveosakonna vahel jätkuvat info/uurimistulemuste vahetamist ning arendavad koostööd hariduslike ICT-de valdkonnas. UK planeeritava tegevuse hulka kuulub uue "Riiklik keeleõpe" programmi rakendamine ja uue Tööstusülikooli loomine. "Riiklik keeleõpe" kujutab endast Internetil põhinevat algatust, mis sarnaneb suuresti ScoilNetiga. Uus Tööstusülikool on arendamisel koostöös Avatud Ülikooliga ning toetab eluaegse õppimise ideed, kasutades oma potentsiaali otsivate täiskasvanute toetamiseks ICT-de poolt pakutavaid võimalusi.

EL tasandil kujutab ScoilNet endast Iiri haru üle kogu EL-i ulatuvas võrkude võrgus, mida European SchoolNet’i projekti egiidi alla luua kavatsetakse. EUN’i peamiseks eesmärgiks on toetada elektrooniliste võrguteenuste osutamist ja kasutamist Euroopa koolides, samuti igati õhutada multimeedial põhineva õppimise ja õpetamise tutvustamist ja integratsiooni nendes koolides. Tegu on tähtsa koostöö-, info- ja kogemuste vahetamise foorumiga, mis toimib Euroopa kontekstis. ScoilNet kodulehekülg kujuneb tõenäoliselt EÜ komisjoni või liikmesriikides asuvate ning Iirimaal toimuvast huvituvate isikute tähelepanu raskuspunktiks. Schools IT 2000 saab koostööst EUN-i ja teiste rahvusvaheliste arenguprojektidega kahtlemata väga suurt kasu.

ScoilNet – Oodatavad tulemused

Andmebaasid, mis sisaldavad

• ICT-elementidega õppekavasid;
• õppekavasid toetavaid üldmaterjale;
• haridusalaseid dokumente (Osakond, NCCA, NCVA, jpt.); materjalid, mis toetavad õppimist töökohal;
• multimeedia tarkvara, mis sobib koolides levitamiseks;
• kaasaegsed ja mitmekülgseid ICT-dega seonduvad tehnilisi tugimaterjale, mis sobivad School IT 2000 programmiga;
• haridussüsteemi asjaosaliste paremat omavahelist suhtlemist soodustavat elementi;
• avalikkuse suuremat teadlikkust hariduslikust ICT tegevusest;
• tihedaid sidemeid teiste riikide ICT arengutegevusega.

Sellal, kui Schools IT 2000 määratleb ära selgepiirilise skeemi ICT-de integreerimiseks Iirimaal antava esimese ja teise astme haridusega, on teiste riikide kogemused uute tehnoloogiate kombineerimisel haridusega selgelt näidanud, et taoliste algatuste puhul ei tohi automaatselt eeldada nende edukust, isegi siis mitte, kui tegevuseks vajalikud rahasummad on olemas. Üldiselt ollakse nõus sellega, et edukatele infovahetusmudelitele peaksid eelnema pilootprojektide vahendusel läbi viidud eksperimentaalfaasid. Koolide integratsiooniprojekt (SIP) propageerib kogu kooli arengut paralleelselt ICT integratsiooniga. Pilootprojekt kaasab oma tegevusse vähemalt 40 pilootkooli, mis tegutsevad koostöös kümne koolituskeskusega, ning vastavalt vajadusele ka kolmanda astme institutsioonidega. Projekt võib hõlmata koole, kus ICT-d on juba üheks õppeprotsessi osaks ning pakuvad head mudelit toimivast tegelikkusest, aga ka koole, mis on alles arengustaadiumi algusjärgus. SIP aitab määratleda lisa- ja täiendpoliitikat, oskuste arendamise ja toetusmudeleid, pedagoogilisi strateegiaid ja klassiruumides sisalduvaid ressursse, mis on vajalikud ICT-de jätkuvaks kasutamiseks kõigis Iirimaa koolides. Süsteemis levitatakse jätkuvalt informatsiooni parimate tegevustavade ja kogu projekti ulatuses välja töötatud õppekavadega seotud toodete kohta. Üks NCTE töötajatest määratakse SIP-i riiklikuks koordinaatoriks. SIP-i poolt täheldatu kujutab endast informatsiooni, mida kasutatakse TII realiseerimisel, valdavalt lähtuvalt 2.etapi tingimustest.

Üleminekuaasta Programmi kogemused näitavad, et eesmärkide saavutamisel annab kõige paremaid tulemusi omanditunde süvendamine ja õpetajate pühendumine püstitatud eesmärkide realiseerimisele. Seda arvesse võttes julgustatakse koole (või koolide gruppe) võimalusel koostöös vastava koolituskeskuse IT nõustajaga koostama ja esitama omaenese ettepanekuid. Seejärel koostab NCTE prioriteetsete valdkondade nimekirja, mille põhjal laekunud ettepanekuid järjestada. Nende valdkondade hulka kuuluvad sellised aspektid, nagu õppekavade koostamine, erivajadused, sooline võrdsus, puuded ja mahajäämused, kodu/kooli/kogukonna liit, lapsevanema-õpetaja koostöö, jne. Vaja läheb riiklike eesmärkide (nt. teabe üleriiklik levitamine) ja kohalike vajaduste (nt. kohalikud eripärad ja õpetajate tööhõive) hoolikat tasakaalustamist. Samuti õhutatakse kolmanda astme institutsioonide, kohalike omavalitsuste, erasektori ja teiste projekti partnerite osalemist. Koolidelt SIP-is osalemistaotluste vastuvõtmiseks ja läbivaatamiseks vajaliku töökorralduse paneb paika NCTE, konsulteerides vastavates küsimistes Riikliku Nõustamispoliitika ja Arengukomitee ning Haridus- ja Teadusosakonnaga. Valikukriteeriumide väljatöötamisel võetakse arvesse vajadust SIP-i tulemusi küllalt suures mastaabis rakendada. Projektis peaksid osalema võimalikult paljud erinevad koolid, nt. suured, väikesed, linnakoolid, maakoolid, erivajadustega laste koolid, puuetega laste koolid, tütarlaste- või poistekoolid, segakoolid, jne. Lõpliku valiku tegemisel kasutatakse kohalike inspektorite teadmisi ja kogemusi.

Peamise koolides muutuste sisseviimist takistava põhjusena nähakse õpetajate piiratud ajalimiiti. Lisaks seadmete hankimisele ja koolitusvõimaluste pakkumisele võib oodata, et SIP koolide kohuseks on anda võimalikult palju vaba aega õpetajatele, kes projektis osalevad (keskmiseks ühikuks oleks tõenäoliselt 0,25 õpetajakohta aastas). Suuremates koolides on tõenäoline, et osa sellest töökoormast jääb kooli IT koordinaatori kanda, ning osa tööst teevad ära ka õpetajad.

Kohalikust toetust pakub SIP-ile IT nõustaja, kes asub ühe juba mainitud kümne koolituskeskuse juures. Olenevalt SIP-ist vastutab IT nõustaja valdavalt projekti kohaliku juhtimise ja info levitamise eest. Lisaks toetab riiklik SIP-koordinaator partnerluste arendamist iga koolituskeskuse/koolide grupi ja kolmanda astme haridusasutuste vahel. Kolmanda astme õppeasutuse juures tegutsev akadeemiline nõustaja peaks abiks olema pilootettepanekute formuleerimisel, realiseerimisel koolides ning jätkuva hindamise teostamisel. Õpetajate poolt tehtud töö akrediteerimise võimalusi peaksid uurima osalevad akadeemilised partnerid (paljudes kolledzhites ja haridusasutustes on juba välja töötatud klassitöö akrediteerimise kriteeriumid).

SIP-i arenedes hindab hariduse osas saavutatud tulemusi Osakonna Inspektuuri liikme poolt juhitav sõltumatu paneel. SIP-koolide baasil loodud parimad õppekavad ja tegevuskavad kohandatakse nende levitamiseks ScoilNeti kaudu kogu süsteemis.

Eeldatakse, et programmi edenedes kujuneb IT nõustajate poolt koondatud ressurss abivahendiks kogu haridusringkonnale. Igale nõustajale kinnistatud piirkonnas nõustatakse koole, kuidas tegutseda ICT kasutamise poliitika väljatöötamisel. Lisaks sellele, et igas koolis korraldatakse kord poolaastas pilootkoolide seminar, korraldatakse seminare ka koolidele väljaspool SIP-i. Peamiseks eesmärgiks on saada koolid niikaugele, et nad lülitaksid ICT-d oma koolide õppekavadesse nii, et seda tehes oleks silmas peetud ka kaugemaid hariduslikke eesmärke. SIP-is osalema valitud koolid suudavad ka nõustajale abiks olla, korraldades oma projekti lõppedes lähikonna koolides demonstratsioone ja nõustamist/koolitust. Sel moel levivad projekti saavutused ja kasutegurid ka teistesse koolidesse.

• välja on töötatud õppekavade sisu/koostamise juhised, mis toetavad ICT-de integreerimist koostöös NCCA ja teiste agentuuridega;
• määratletud on füüsiliste ressurssidega kaasnevad valdkonnad, nt. riist- ja tarkvara haldamine ja hooldamine, tarkvara kasutuslitsentsid, Internetiühendus, jne.;
• määratletud on personali arendamisega seonduvad vajadused, nt. on välja töötatud personalimudel, mille koosseisu kuuluvad ka koolijuht ja aineõpetajad;
• määratletud on koolide toetusskeemiga seonduvad valdkonnad, nt. IT koordinaatori roll, ajakavad;
• määratletud on ICT-de kasutuselevõtu soodustamiseks vajalik ülekooliline strateegia.

• välja töötatud ja teistes piirkondades kasutusele võtmiseks on valmis koolitusressursid;
• määratletud on regionaalse tugiteenuse ja ressurssidega seonduvad valdkonnad, kaasa arvatud kolleegide toetus, mis toimib piirkondliku IT nõustaja vahendusel läbi koolide gruppide;
• läbi on vaadatud info juhtimisega seotud kohaliku, regionaalse ja riikliku tasandi haldusküsimused;
• määratletud on kogukonna kaasamise strateegiad, millede abil püütakse tekitada lähedasemaid suhteid koolide, kommertsorganisatsioonide ja kogukondlike gruppide (kaasa arvatud ICT õppimisvõimaluste laiendamine suurematele gruppidele) vahel.

• koolides, koolituskeskustes ja kolmanda taseme institutsioonides on paika saanud õppimispartnerlused;
• kättesaadavad on uurimisandmed ICT-de kasutamise kohta koolis;
• välja on töötatud ICT-de koolides kasutamiseks vajalik pedagoogiline kogemustepagas.

Schools IT 2000 realiseerimiseks on valitsus kasutamiseks kuni 2001.aasta lõpuni eraldanud £ 40 miljonit. Vähemalt 60 protsenti sellest summast investeeritakse koolide seadmete infrastruktuuride arendamiseks (riist- ja tarkvara ja juhtmed), ülejäänud summat kasutatakse koolitamiseks, õppekavade koostamiseks ja toetusteks. Nagu varem juba öeldud, on ICT-de integreerimisel haridussüsteemi projekti võtmeelemendiks üleriigiliste partnerluste arendamine. Taolised partnerlused aitavad saada nii avalikust kui ka erasektorist lisainvesteeringuid ning muid ressursse, mis täiendavalt valitsuse eraldistele projekti suunatakse.

Kohalikul tasandil piisab pretsedendist, kus kogukond ja/või erasektor investeerivad hariduses kasutavate ICT-de soetamisse, kusjuures taolised investeeringud mängivad projektis Schools IT 2000 äärmiselt olulist rolli. Enne antud olulist küsimust puudutavate ettepanekute edastamist Haridus- ja Teadusministeeriumile uurib NCTE kiiresti erinevaid võimalusi kohalike annetuste tegemiseks ja kohalikke ICT-desse tehtavaid investeeringuid toetava mehhanismi väljatöötamiseks. Antud tegevuspoliitika realiseerimine peab olema korraldatud nii, et ka vähemsoodsates linna- ja maapiirkondades asuvad koolid ei jääks maha suuremaid võimalusi omavatest koolidest.

Pärast seda, kui Schools IT 2000 on jõudnud oma tegevusega kirjeldatud etappi, järgnevad all-loetletud sammud:

• käesoleva dokumendi võimalikult ulatuslik levitamine ning selle avaldamine kommentaaride saamiseks Osakonna koduleheküljel;
• seminaride korraldamine haridus- ja sotsiaalpartneritele;
• Poliitikaalase Nõustamis- ja Arenduskomitee loomine;
• NCTE direktori kohalemääramine;
• NCTE tööks vajaliku personali leidmine;
• Töö jätkamine Õpetajate Oksuste Algatuse ja ScoilNet’iga;
• Tööstusliku Nõustamise Grupi loomine;
• Tehnoloogiate Integratsioonialgatuse 1.etapi kävitamine;
• Esimese IT nõustajategrupi loomine koolituskeskuste juurde;
• Üleskutse esitamine koolidele, osalemaks Koolide Integratsiooniprojekti esimeses etapis.