Phare ISE programmi 2000. aasta kokkuvõte

Phare ISE programmi staatusest

Phare ISE programm käivitati 1997. aastal 4 miljoni euro suuruse eelarvega. Phare 1996.-1997. a. rahvuslikest eelarvetest eraldati programmile 2,3 miljonit eurot, hilisemaid Phare-taotlusi (1998, 1999, 2000, 2001) pole prioriteetide muutumise tõttu rahuldatud.

Vabariigi Valitsusele adresseeritud järelpärimises (01.02.00) palusin põhjendust, miks valitsus ei täida oma 2000. a. tegevuskava EL integreerumisel, mille kohaselt lubati taotleda ISE edasist finantseerimist (p. 8.1). Rahandusministeeriumi vastus (05.04.00) viitas haridusministeeriumi poolt esitatud ISE madalale prioriteedile.

Seega on katkenud ISE programmi Phare-poolne finantseerimine ja aasta 2000 lõpu seisuga on kõik Phare poolt eraldatud finantsid vastavalt lepingutele välja makstud. Phare ISE programm jätkab aastal 2001 riiklikul finantseerimisel programmi tegevuste lõppemise ja üleandmiseni.

Muutustest ISE programmi juhtkomitees

Seoses Georg Aheri lahkumisega HM kantsleri ametikohalt ja vastavalt OMAS konsortsiumi poolt tehtud soovitusele vahetus ISE programmi juhtkomitee esimees, kelleks on nüüd HM rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Margus Haidak.

Osaliselt muutus ka juhtkomitee muu koosseis – neist olulisim oli SA Archimedes juhatuse uue esimehe Rait Toompere liitumine.

Augustist 2000 lahkust haridusministeeriumist senine ISE programmi volitatud isik (PAO) HM peainformaatik Ene Lindemann ning uueks PAO-ks määrati HM eelarve ja planeerimise osakonna info- ja statistikatalituse juhataja Reet Neudorf. Koostöö uue PAO ja juhtkomitee esimehega on sujunud hästi.

Koolide infosüsteemist

Phare ISE programmi põhieesmärgina püstitatud Eesti koolide infosüsteemi väljatöötamine on jõudmas lõpusirgele.

Aasta 2000 oli planeeritud SA Archimedes ja IST (Rootsi) vahelises lepingus fikseeritud arendustööde lõpp-tähtajaks, kuid kõigi töödega veel ühele poole saadud ei ole. Oma osa on selles IST-poolse projektijuhi Johan Ymani IST-st lahkumises (aprill) ja uue projektijuhi hilises leidmises (Christer Jönsson, september).

Hetkel (jaanuar 2001) võib lugeda valmisolevaks eestikeelse kasutajaliidesega tunniplaaniprogrammi gp-Untis. Koolihaldusprogramm Extens on viimasel testimisel enne esimese ametliku versiooni üllitamist. Kindlasti peaks esimene ametlik versioon vastama aastal 2000 haridusministri poolt kinnitatud määruses "Õpilaste ja üliõpilaste registri asutamine" sätestatud nõuetele.

Vastavalt SA Archimedes ja IST vahelisele lepingule on finantseeritud tarkvara ost 125-le koolile. Need 125 kooli on väljavalitud ja kinnitatud ISE programmi juhtkomitee poolt. Valiku aluseks olid HM- ja maakondlike Tiigrihüppe töörühmade poolsed ettepanekud. Kõikide koolidega sõlmitakse SA ja kooli vaheline koostööleping, mille kohaselt kohustuvad koolid tarkvara kasutusele võtma ja SA kohustub koolitust ja kasutajatuge organiseerima.

Koolitamise ja esmase toe andmisega hakkavad tegelema senised ISE programmi pilootkoolid. Pilootkoolid pidasid aastal 2000 kolm seminari ühtsete koolitusmaterjalide väljatöötamiseks ning materjalid valmivad jaanuariks 2001. Pilootkoolidega sõlmitakse uued lepingud, mille kohaselt kool kohustub andma koolihaldustarkvara-alast koolitust või vähemalt võimaldama oma klassi selle läbiviimiseks ning SA vastutasuks annab senihangitud IT-vahendid kooli bilanssi (lõplik otsus tuleb ISE programmi juhtkomitee poolt).

Koolituste finantseerimine on planeeritud Tiigrihüppe eelarvest ning esimesed läbirääkimised TH Sihtasutusega on olnud edukad. Lõpliku otsuse teeb TH SA Nõukogu.

Väljavalitud 125-st koolist 45-le osteti ISE programmi 1999. a. rahalistest jääkidest arvuti koolihaldustarkvara rakendamiseks. Pilootkoole toetati suurema monitoriga tunniplaaniprogrammi paremaks rakendamiseks. Arvutihankekonkursi võitis AS Assert.

Konverentsist Telemaatika 2000

ISE programmi 2000. a. suuremate õnnestumiste hulka tuleb lugeda konverentsi Telemaatika 2000 korraldamist.

17.-19. novembril Tartus toimunud konverentsi alateemaks oli "Kool keset kaost ja korda". Konverentsil osales üle 300 huvilise (enamuses õpetajad) ning peeti üle 80 ettekande. Konverentsi esimene päev koosnes temaatilistest seminaridest Tartu koolide arvutiklassides, teine ja kolmas hõlmasid ettekandeid plenaar- ja paralleelsessioonides. Toimus kaks paneeldiskussiooni: üks ingliskeelne välisesinejate osalusel teemal "Where goes the thin red line between self-regulation and chaos in educational change?" ja teine eestikeelne teemal "Kas kõik õpetajad peavad oskama kasutada arvutit?" Konverentsi põhiteemadeks olid: arvuti ainetunnis; projektõpe ja iseseisev töö arvuti vahendusel; õpitarkvara ja selle sobitamine meie õppekavaga; IT kooli administreerimisel.

Konverentsi toimumist finantseeris Põhjamaade Ministrite Nõukogu Baltnet projekt ning korraldusega tegelesid ISE programm ja EENet. Konverentsile eelnesid maakondlikud konverentsid kaheksas maakonnas koondnimetuse "Koolituur" all. "Koolituuri" korraldas ja finantseeris SA Tiigrihüpe.

Tagasiside põhjal hindasid osalejad konverentsi hästi kordaläinuks ning avaldasid arvamust, et "Telemaatikate" (seni aastatel 1996, 1998, 2000) korraldamist tuleb jätkata. Rohkem informatsiooni konverentsi kohta leiab aadressilt: http://www.ise.ee/telemaatika2000/

IKT arengukavast Eesti koolidele

Phare ISE programmi ühe eesmärgina oli sõnastatud riikliku arengukava koostamine IKT (info- ja kommunikatsiooni tehnoloogiad) kasutuselevõtuks Eesti koolides.

ISE programmi initsiatiivil toimus sellekohane ümarlauanõupidamine (12. aprillil Tallinnas), kuhu olid kutsutud kõik võimalikud osapooled. Nõupidamisel leiti, et sellist strateegiat-tegevuskava on vaja ning algatati ideede kogumise ring.

Haridusministri otsusega kinnitati järgnevalt strateegia koostamise töörühm ning määrati töörühma töö korraldajaks SA Tiigrihüpe. Hetkel on valminud arengukava "Tiigrihüpe Pluss – info- ja kommunikatsioonitehnoloogia Eesti koolis 2001-2005" kooskõlastusringil valitsuses.

Arengukavasse on sisse kirjutatud ka koolide infosüsteemitarkvara arendamine ja kasutuselevõtt.

Lepingust SDO-ga

Phare ISE programmile välisekspertabi vahendava firma SDO leping SA-ga Archimedes lõppes aastal 2000. Lepingus ettenähtud ekspertabi mahtu ei kasutatud täies ulatuses – ühelt poolt ei suutnud SDO kõigis valdkondades vajaliku tasemega eksperte pakkuda, teiselt poolt oli kavas kasutada lepingust vabanevaid summasid koolidele infosüsteemi koolituse finantseerimiseks ja täiendavate tarkvara litsentside ostuks. Kahjuks ei pidanud ISE programmi Phare-poolse koordinaatoriga (Martha Tirelli) kokkulepe uue koordinaatoriga (Helmut Zelloth) mistõttu lepingujääk jäi kasutamata.

Aasta 2000 oli SDO-ga suhtlemiseks raske – SDO-st lahkus ISE-lepingu haldur Lorna MacKay ja töökohta vahetasid SCET-i poolsed projektijuhid Phil Strange ja Ivan Mykytyn. See avaldus ka SDO-poolses lõpparuandes/hinnangus (ei olnud eriti põhjalik).

Infolehest ja CD-ROM-ist

Aastal 2000 ilmusid ISE neljas infoleht ja CD-ROM. Neljandalt CD-lt tasub esile tõsta viimase StarOffice'i (vabatarkvara analoog MS Officile) versiooni ja Kuutõrvaja (EENeti poolt koostatud UNIX-i alane õppematerjal) levitamist Eesti koolidele. Nii infoleht kui CD-ROM saadeti kõigile Eesti koolidele.

Digitaalsete õppematerjalide hindamisest

Koostöös prof. Jaan Miku, Ain Tõnissoni ja Piret Luigega käivitus 2000/2001 õppeaastal projekt digitaalsete õppematerjalide hindamiseks, kus uuritakse õpitarkvara juurde valmistatud töölehtede efektiivsust õppimise aspektist. Materjalide koostamist ja osalevate õpetajate tööd tasustas ISE programm, tulemusi on oodata suveks 2001.

Kokkuvõtteks

Aasta 2000 seostub ISE-le peamiselt seniste võtmeisikute lahkumisega – vahetusid kõik peamised partnerisikud (Phare-poolne task manager, HM-poolne PAO, juhtkomitee esimees, SA Archimedes juhataja, IST projektijuht, SDO lepinguhaldur ja projektijuht) – kohati lõi see lünki programmi loomulikku kulgu.

Selgemaks sai programmi tulevik – Phare-poolne finantseerimine on lõppenud. Õnneks on olemas riigipoolne finantseerimine alustatud põhitegevuste lõpetamiseks. Aasta 2001 näitab hangitud infosüsteemi sobilikkust Eesti haridussüsteemi ning lubab sügisel teha edasisi plaane infosüsteemide laiemaks rakendamiseks.

Tõnis Eelma,
Phare ISE programmi juht