Sisukord
1 Süsteemi
Linux ülevaade
1.1 Linuxi struktuur ja arendusfilosoofia
1.1.1 Näpunäiteid värsketele Unixi kasutajatele
1.1.2 Näpunäiteid kogenud Unixi kasutajatele
1.2 Süsteemihaldus
1.2.1 Juur (root), võlukepike ja võim
1.2.2 Juure kasutajaõigused
1.2.3 Süsteemi väärkasutus
1.2.4 Kasutajate käsitlemine
1.2.5 Käitumisreeglid süsteemis
1.2.6 Mis siis ikkagi on süsteemihaldus?
1.3 Operatsioonisüsteemi osad
1.3.1 Tuuma tähtsamad osad
1.4 Süsteemi Unix põhiteenused
1.4.1 Programm init
1.4.2 Logimised terminalidest
1.4.3 Programm syslog
1.4.4 Käskude perioodiline täitmine: cron ja at
1.4.5 Graafiline kasutajaliides
1.4.6 Võrgu loomine
1.4.7 Logimine võrgus
1.4.8 Võrgufailisüsteemid
1.4.9 Elektronpost
1.4.10 Print
1.5 Failisüsteemi jaotus
1.6 Lisateabe allikad
1.6.1 Kohalikud teabeallikad
1.6.2 Teabeallikad Internetis
2 Kataloogipuu ülevaade
2.1 Taust
2.2 Juurfailisüsteem
2.2.1 Kataloog /etc
2.2.2 Kataloog /dev
2.3 Failisüsteem /usr
2.4 Failisüsteem /var
2.5 Failisüsteem /proc
3 Ketaste ja muude salvestuskandjate kasutamine
3.1 Kaht liiki seadmed
3.2 Kõvakettad
3.3 Disketiseadmed
3.4 CD-ROM-id
3.5 Magnetlindid
3.6 Vormindus
3.7 Sektsioonid
3.7.1 MBR, alglaadesektor ja jaotustabel
3.7.2 Laiendatud ja loogilised sektsioonid
3.7.3 Sektsioonitüübid
3.7.4 Kõvaketta jaotamine
3.7.5 Seadmefailid ja sektsioonid
3.8 Failisüsteemid
3.8.1 Mis on failisüsteem?
3.8.2 Failisüsteemide küllus
3.8.3 Millist failisüsteemi kasutada?
3.8.4 Failisüsteemi loomine
3.8.5 Ühendamine ja lahutamine
3.8.6 Failisüsteemi tervikluse kontroll programmiga fsck
3.8.7 Kettavigade otsimine programmiga badblocks
3.8.8 Võitlus killustusega
3.8.9 Muud vahendid kõigile failisüsteemidele
3.8.10 Muud vahendid failisüsteemile ext2
3.9 Failisüsteemita kettad
3.10 Kettaruumi jaotamine
3.10.1 Jaotusskeemid
3.10.2 Ruuminõuded
3.10.3 Kettaruumi lisamine Linuxile
3.10.4 Nõuandeid kettaruumi säästmiseks
4 Mäluhaldus
4.1 Mis on virtuaalmälu
4.2 Saaleala loomine
4.3 Saaleala kasutamine
4.4 Saalealade ühiskasutus teiste operatsioonisüsteemidega
4.5 Saaleala suuruse hindamine
4.6 Puhvervahemälu
5 Alglaadimine ja süsteemi sulgemine
5.1 Ülevaade alglaadimisest ja süsteemi sulgemistest
5.2 Alglaadeprotsess lähipilguga
5.3 Süsteemi sulgemisest
5.4 Taaskäivitamine
5.5 Ainukasutaja re? iim
5.6 Alglaadimise varudisketid
6 Sisse- ja väljalogimine
6.1 Sisselogimine terminali kaudu
6.2 Sisselogimine võrgu kaudu
6.3 Mida login teeb
6.4 Pääsukontroll
6.5 Kesta käivitamine
7 Varukoopiad
7.1 Varukoopiate tähtsus
7.2 Varukoopia kandja valik
7.3 Varukoopia vahendi valik
7.4 Lihtsad varukoopiad
7.4.1 Varundite tegemine tar'iga
7.4.2 Failide taastamine tar'iga
7.5 Mitmetasemeline varundamine
7.6 Mida varundada
7.7 Tihendatud varundid
8 Aja hoidmine
8.1 Ajavööndid
8.2 Aja esitamine ja seadmine
8.3 Kui kell on vale
9 TCP/IP-võrgu küsimusi
9.1 Võrguliidesed
9.2 IP-aadressid
9.3 Aadressi määramine
9.4 IP-marsruutimine
9.4.1 IP-võrgud
9.4.2 Alamvõrgud
9.4.3 Lüüsid
9.4.4 Marsruutimistabel
9.4.5 Pikkusmõõdud
9.5 Interneti juhtsõnumite protokoll
9.6 Domeeninimede süsteem
9.6.1 Sisenemine DNS-i
9.6.2 Nimede otsimine DNS-iga
9.6.3 Pöördotsingud
10 Võrgu riistvara konfigureerimine
10.1 Seadmed, draiverid ja kõik muu
10.2 Tuuma konfigureerimine
10.2.1 Tuuma suvandid
10.3 Ülevaade Linuxi võrguseadmetest
10.4 Etherneti installeerimine
10.4.1 Etherneti kaabeldamine
10.4.2 Kasutatavad plaadid
10.4.3 Etherneti automaatsondeerimine
10.5 PLIP-draiver
10.6 SLIP- ja PPP-draiverid
11 Jadariistvara häälestamine
11.1 Modemiliinide sidetarkvara
11.2 Jadaseadmete tutvustus
11.3 Pöördumine jadaseadme poole
11.4 Jadariistvara
12 Jadaliini IP
12.1 Üldnõuded
12.2 Protokolli SLIP haldus
12.3 Käivitamine serverire? iimis
12.4 PPP ehk kakspunktprotokoll
12.5 Protokoll PPP Linuxis
12.6 Deemoni pppd käivitamine
12.7 Suvandifailide kasutamine
12.8 Väljahelistamine programmiga chat
12.9 IP konfigureerimissuvandid
12.9.1 IP-aadressi valik
12.9.2 Marsruutimine läbi PPP-lingi
12.10 Kanaliohjesuvandid
12.11 Üldised turbekaalutlused
12.12 Autentimine protokolliga PPP
12.12.1 Autentimisprotokollid CHAP ja PAP
12.12.2 Protokolli CHAP salavõtmefail
12.12.3 Protokolli PAP salavõtmefail
12.13 PPP-serveri konfigureerimine
13 TCP/IP-võrgu konfigureerimine
13.1 Programmide installeerimine
13.2 Hostinime häälestus
13.3 IP-aadresside määramine
13.4 Failide hosts ja networks kirjutamine
13.5 Liideste konfigureerimine IP jaoks
13.5.1 Tagastusliides
13.5.2 Ethernet-liides
13.5.3 Marsruutimine läbi lüüsi
13.5.4 Lüüsi konfigureerimine
13.5.5 PLIP-liides
13.5.6 SLIP- ja PPP-liides
13.5.7 Fiktiivne liides
13.6 Käsk ifconfig peopesal
13.7 Kontroll käsuga netstat
13.7.1 Marsruutimistabeli kuvamine
13.7.2 Liidese statistika kuvamine
13.7.3 Ühenduste kuvamine
13.8 ARP-tabelite kontroll
14 Nimeteenus ja resolveri konfiguratsioon
14.1 Resolveri teek
14.1.1 Fail host.conf
14.1.2 Resolveri keskkonnamuutujad
14.1.3 Nimeserveri otsingute konfigureerimine resolv.conf
14.1.4 Resolveri robustsus
14.2 Programmi named käitus
14.2.1 Fail named.boot
14.2.2 DNS-andmebaasi failid
14.2.3 Põhifailide kirjutamine
14.2.4 Nimeserveri häälestuse verifitseerimine
14.2.5 Teised kasulikud vahendid
15 Mitmesugused võrgurakendused
15.1 Superserver inetd
15.2 Pääsu reguleerimisvahend tcpd
15.3 Failid services ja protocols
15.4 Kaugprotseduurikutse
15.5 r-teenus käskude konfigureerimiseks
16 Võrguteabeteenused (NIS)
16.1 Tutvus süsteemiga NIS
16.2 Süsteemid NIS ja NIS+
16.3 NIS-klient
16.4 NIS-serveri käivitamine
16.5 NIS-kliendi häälestus NYS-iga
16.6 Õige skeemi valik
16.7 Skeemide passwd ja group kasutamine
16.8 Süsteemi NIS kasutamine variparoolidega
16.9 Traditsioonilise NIS-i kasutamine
17 Võrgufailisüsteem (NFS)
17.1 Süsteemi NFS ettevalmistus
17.2 NFS-köite ühendamine
17.3 NFS-deemonid
17.4 Fail exports
17.5 Linuxi automaatühendaja
18 Elektronpost
18.1 Mis on postisõnum?
18.2 Kuidas post kätte toimetatakse?
18.3 Meiliaadressid
18.4 Kuidas töötab posti marsruutimine?
18.4.1 Posti marsruutimine Internetis
18.5 Postisüsteemi elm konfigureerimine
18.5.1 Süsteemi elm ühissuvandid
18.5.2 Rahvuslikud märgistikud
19 Programmi smail installeerimine ja käivitamine
19.1 Häälestus kohtvõrgu jaoks
19.1.1 Konfiguratsioonifailide kirjutamine
19.1.2 Programmi smail käivitamine
19.2 Kui te ei pääse läbi ...
19.3 Posti kohaletoimetusre? iimid
19.4 Mitmesugused konfigureerimissuvandid
19.5 Sõnumite marsruutimine ja kohaletoimetamine
19.6 Sõnumite toimetamine kohalikele aadressidele
19.6.1 Kohalikud kasutajad
19.6.2 Edasisuunamine
19.6.3 Pseudonüümifailid
19.6.4 Postiloendid
19.7 Hostinime õigsus
20 Postiprogramm sendmail+IDA
20.1 Sissejuhatus programmi sendmail+IDA
20.2 Konfiguratsioonifailidest
20.3 Fail sendmail.cf
20.3.1 Faili sendmail.m4 näide
20.3.2 Faili sendmail.m4 tüüpparameetrid
20.3.3 Mitmesugused konfiguratsioonitabelid
20.3.4 Lähtefail sendmail.mc
20.3.5 Milliseid kirjeid on tegelikult vaja?
20.4 Programmi sendmail installeerimine
20.4.1 Variandi ekstraktimine
20.4.2 Faili sendmail.cf loomine
20.4.3 Faili sendmail.cf testimine
20.5 Posti tobedad tembud
20.5.1 Posti saatmine ebaõigesti konfigureeritud
välissaitidesse
20.5.2 Järjekorra käivitamine nõudmisel
20.5.3 Posti statistikaaruanded
20.6 Kompileeritud versioonide sobitamine
21 Taylori UUCP haldus
21.1 Ajalugu
21.2 Sissejuhatus
21.2.1 UUCP-edastus ja kaugtäitmine
21.2.2 Programmi uucico sisestruktuur
21.2.3 Programmi uucico käsureasuvandid
21.3 UUCP konfiguratsioonifailid
21.3.1 Sissejuhatus Taylori UUCP konfiguratsiooni
21.3.2 Taylori konfiguratsioonifailid
21.3.3 Üldised konfiguratsioonisuvandid fail config
21.3.4 UUCP teavitamine teistest süsteemidest fail sys
21.3.4.1 Arvuti nimi
21.3.4.2 Telefoninumber
21.3.4.3 Port ja kiirus
21.3.4.4 Logimisvestlus
21.3.4.5 Muuted
21.3.4.6 Kõneaja piirangud
21.3.5 Seadmed fail port
21.3.6 Kuidas valida numbrit fail dial
21.3.7 UUCP läbi TCP
21.3.8 Otseühenduse kasutamine
21.4 Toimingud protokolliga UUCP
21.4.1 Käsu käivitamine
21.4.2 Failiedastus
21.4.3 Edasisaatmine
21.5 Süsteemi häälestus sissehelistamiseks
21.5.1 Protsessi getty häälestus
21.5.2 UUCP-kontode pakkumine
21.5.3 Kaitse petiste vastu
21.5.4 Anonüümne UUCP
21.6 Logifailid
22 Elektronsissetungi avastamine ja vastumeetmed
22.1 Eesmärk: minimeerida sissetungi potentsiaalseid tagajärgi
22.2 Praegune suund: reaktsiooniline tegutsemisviis
22.3 Mängureeglite muutmine: tegutsemine reageerimise asemel
22.4 Nõrkade lülide leidmine
22.5 Nõrkuste sondeerimise avastamine
22.6 Sissetungi avastamine kohtvõrgus
22.6.1 Kaitse nuuskurite vastu
22.6.2 Ründed nimeserveritele
22.7 Marsruutimisteabe kaitse
22.8 Sissetungi avastamine jälgede peitmise järgi
22.8.1 Logifailidevastase ründe avastamine
22.8.2 TCB-vastaste rünnete vältimine
22.9 Kokkuvõte