Käesolev raamat on iseseisev osa kooliinformaatika õppematerjalide paketist, mis sisaldab lisaks mooduleid “Arvuti riistvara”, “Programmeerimine keeles LOGO” ja “Raaljuhtimise ABC”. Kogu paketi loomist finantseerib Avatud Eesti Fond. Arvutiklassi haldust käsitlev õpperaamat on mõeldud põhiliselt arvutiklassi ülematele ja informaatika õpetajatele, kes täidavad ühtlasi süsteemiülema ülesandeid.

Materjal põhineb operatsioonisüsteemile Linux, mis on Eesti koolides küllalt levinud oma laiade funktsionaalsete võimaluste, avatuse ja lihtsa kättesaadavuse tõttu. Linux on kasutusel eelkõige nii koht- kui laivõrgu serverina ning tema haldamisest sõltub kogu arvutisüsteemi funktsionaalsus ja elujõud. Üha enam kasutatakse Linuxit ka töökoha operatsioonisüsteemina.

Õppematerjal on otseselt kasutatav süsteemiülema igapäevases töös, kuid pole seejuures pelgalt tehniline juhend. Algaja süsteemiülem leiab raamatust ka piisavalt taustinformatsiooni mõistmaks süsteemihalduse üldiseid põhimõtteid ja omandamaks süsteemset mõtlemist raamatus käsitlemata probleemide iseseisvaks lahendamiseks.

Käesoleva materjali piiratud maht ei võimaldanud käsitleda kõigi meie koolides kasutatavate operatsioonisüsteemide tehnilisi külgi, kuid enamus kirjeldatud haldusprotseduuridest ja põhimõtetest on rakendatav ka nende juures.

Raamatu koostamisel on allikatena kasutatud Internetis levitatavaid raamatuid ja artikleid:

Linux Installation and Getting Started, by Matt Welsh (Version 2.2.2)

The Linux System Administrators' Guide, by Lars Wirzenius (Version 0.5)

The Linux Network Administrators' Guide, by Olaf Kirch (Version 1.0)
http://www.edu.ee/LDP/linux.html#ldp

Detection and Prevention of the Electronic Intrusion, by Alexander O. Yuriev
http://www.aoy.com/Papers/

Raamatu ettevalmistamine toimus põhiliselt Küberneetika Instituudis, kasutades instituudi arvutiressursse ja oskusteavet. Õppematerjali koostamisse on oma panuse andnud Marika Eomois, Juhan-Peep Ernits, Marko Kääramees, Rein Lõugas, Monika Perkmann ja Jüri Vain.

Autorid avaldavad oma sügavaimat tänu Mati Littoverile, kes eestikeelse infotehnoloogia terminoloogia hea tundjana võttis endale keeletoimetaja ränga kohustuse ja tegi käsikirjast selle raamatu, mida Te praegu enda ees näete.